Kohus tühistas osaliselt endise politseiametniku süüditunnistamise ja muutis talle mõistetud karistust

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tunnistas Kaupo Martihhini süüdi väiksemas mahus süüdistustes kui Tartu maakohus, mistõttu muutus ka süüdistatavale mõistetud karistus. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ringkonnakohus tühistas täna osaliselt Tartu maakohtu eelmise aasta 5. jaanuaril tehtud otsuse, millega mõisteti endine kõrge politseiametnik Kaupo Martihhin süüdi omastamises, arve võltsimises ja selle kasutamises, kelmuses ning riigisaladuse avalikustamise eest.

Tühistatu osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis Kaupo Martihhini süüdi usalduse kuritarvitamises, ühes omastamise juhtumis ja valeandmete esitamises. Samuti jäi ta süüdi kelmuses. Ülejäänud süüdistustes mõisteti Kaupo Martihhin õigeks. Kaassüüdistatavat Kevin Martihhinit ringkonnakohus üheski süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Prokuratuur süüdistab Kaupo Martihhinit ja Kevin Martihhinit aastatel 2014–2019 toimunud suures mahus omastamises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises ning kelmuses. Lisaks süüdistatakse Kaupo Martihhinit selles, et ta esitas valeandmeid haldusorganile ning võimaldas ebaseaduslikku ligipääsu riigisaladusele.

Süüdistuse kohaselt omastasid nad Kaupo Martihhini kaasomandis olevast liikluskorraldusvahendeid tootvast aktsiaseltsist erineval viisil üle 300 000 euro. Süüdistuse järgi kasutasid nad äriühingu raha isiklikeks kulutusteks, näiteks puhkusereiside eest tasumiseks ja endale sularaha saamiseks, ning omastasid äriühingule kuuluva kinnistu üüritulu ja äriühingu nõudeid selle klientide vastu. Lisaks süüdistatakse Martihhineid dokumentide võltsimises.

Süüdistuse kohaselt panid nad koos toime kelmuse töötukassa vastu, Kaupo Martihhin eraldi ka tööandja politsei- ja piirivalveameti, samuti haigekassa suhtes. Etteheited haldusorganile teadvalt valeandmete esitamises ning riigisaladusele ebaseadusliku ligipääsu võimaldamises olid seotud Kaupo Martihhini tööülesannetega politsei- ja piirivalveametis.

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei vastuta Kaupo Martihhin omastamises, välja arvatud ASi Tartekplus metallijääkide müümises. Kaupo Martihhin pööras 2015. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta aprillini AS-le Tartekplus kuuluvate metallijääkide müügist saadava vara nii enda kui ka OÜ Tartek Grupp kasuks ning alates 2017. aasta aprillist kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni ebaseaduslikult enda kasuks. Kokkuostja tasus Kaupo Martihhinile metallijääkide eest 8602,60 eurot ja OÜ-le Tartek Grupp 7053,33 eurot. Seega pööras Kaupo Martihhin AS-le Tartekplus kuuluvat vara müües enda ja OÜ Tartek Grupp kasuks vara kokku 15 655,93 euro väärtuses. Kolleegium leiab, et osas, milles ei tulnud kõne alla omastamine, vastutab Kaupo Martihhin usalduse kuritarvitamise eest.

Ringkonnakohtu hinnangul oli Kaupo Martihhini käitumine selgelt planeeritud, ta ei kaasanud meelega teisi aktsionäre aktsiaseltsi ilmselgelt kahjustavate otsuste tegemisse, mis võimaldas tal kasutada aktsiaseltsi vara lubamatult enda ja teiste isiklikuks hüvanguks. Kaupo Martihhinil oli selliselt käitudes eesmärk kahjustada ASi Tartekplus ja teiste aktsionäride varalisi huve ning tekitada sellega suurt kahju.

Kolleegium leidis, et Kaupo Martihhini õigeksmõistmine tuleb haldusorganile valeandmete esitamises tühistada ja temale etteheidetud süüdistuses süüdi tunnistada. Ringkonnakohtu hinnangul oli Kaupo Martihhini poolt haldusorganile valeandmete esitamine kantud ilmselgest soovist varjata enda toime pandud tegusid ja saada salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsuluba.

Samuti jõudis ringkonnakohus järeldusele, et Kaupo Martihhin ei vastuta riigisaladuse avalikustamise eest. Isegi riigisaladusele juurdepääsu võimaldamise laial tõlgendamisel ei tekkinud kolleegiumil tuvastatud asjaolude põhjal veendumust, et Kaupo Martihhin võimaldas kõrvalistele inimestele juurdepääsu riigisaladusele.

Politsei- ja piirivalveameti suhtes toime pandud kelmuste suhtes, mis puudutasid kahel välislähetusel käimist, leidis ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et Kaupo Martihhin on nendes süüdistustes süüdi: ühe lähetuse puhul tegevusetusega ja teisel tegevusega toime pandud kelmuses.

Maakohtus süüdimõistetud arve võltsimise ja kasutamise episoodis lõpetas kolleegium kriminaalmenetluse aegumise tõttu.

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tunnistas Kaupo Martihhini süüdi väiksemas mahus süüdistustes kui Tartu maakohus, mistõttu muutus ka süüdistatavale mõistetud karistus. Kolleegium mõistis Kaupo Martihhinile liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust.

Arvestades süü suurust, võimalust mõjutada Kaupo Martihhinit edaspidi kuritegudest hoiduma ja ka kuritegudest möödunud pikka aega, ei näinud kolleegium kaalukaid põhjusi Kaupo Martihhinile šokivangistuse mõistmiseks. Ringkonnakohus mõistis Kaupo Martihhinilt riigi kasuks konfiskeerimise asendamise korras 238 325,15 eurot.

Otsus ei ole jõustunud.

Prokuratuur võib otsuse edasi kaevata

Tartu ringkonnakohtu tänane süüdimõistev otsus kinnitab, et Eestis viib kuritegude abil rikastumine kriminaalkaristuseni, kommenteeris juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

«Kaks kohtuastet on leidnud, et süüdistatav kasutas mitme aktsionäriga ettevõtte vara lubamatult enda isiklikuks hüvanguks ning tekitas sellega ettevõttele ja teistele aktsionäridele tahtlikult suurt kahju. Kohtuotsus näitab, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav ja saab süüditunnistamise korral selge hukkamõistu. Kui maakohus otsustas süüdistatavalt konfiskeerida umbes 14 000 eurot, siis Tartu ringkonnakohus rahuldas täielikult prokuratuuri taotluse konfiskeerida süüdistatavalt 238 000 eurot kriminaaltulu,» lisas Pern.

Kohus on osaliselt süüdistust ümber kvalifitseerinud, ent see ei muuda asjaolu, et nii prokuratuur, maakohus kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et endise kõrge politseiametniku Kaupo Martihhini käitumine ettevõtte vara kuritarvitamisel ja aktsionäride kahjustamisel, politseilt lähetuskulude väljapetmisel ning kaitsepolitseiametile julgeolekukontrollis valetamisel oli teadlik, tahtlik ja kuritegelik, märkis ta.

«Kuna kohus on teinud väga mahuka otsuse, milles on jõudnud osa etteheidete puhul prokuratuurist erinevale seisukohale ning on jätnud teise süüdistatava kuritegudes süüdi tunnistamata, analüüsime otsust põhjalikult ning otsustame seejärel, kas ja millises ulatuses otsus riigikohtus vaidlustada,» sõnas juhtiv riigiprokurör.

Allikas: justiitsministeerium