Irja alakivi: ennetus on ravist odavam

Irja alakivi Foto: Sille Annuk

Sotsiaalministeerium juhib täiesti õigesti ja õigustatult tähelepanu asjaolule, et linnad ja vallad on loiud kasutama võimalusi, mis neil on elanike vaimse tervise eest hoolitsemiseks. See tahtlikult kasutamata jäetud või alakasutatud võimalus ehk potentsiaal peitub selles, kas maakasutuse planeerimine ja omavalitsuse arengu planeerimine – detailplaneeringud, üldplaneering, arengukava, eelarvestrateegia – koostatakse elanikkonna tervist, sealjuures vaimset tervist, hoidvalt ja arvestavalt. Ja kas see väljendub ka tegudes, mitte kõlavates sõnades.

Tartu linn ei ole unustanud taas ise ennast kiitmast, kuid on unustanud või unustamas paljutki teha. Jah, alles lühikest aeg­a abilinnapea toolil istunud sotsiaalvaldkonna juht kinnitab, et linna olulised tegevused toimuvad kogukondlikus koostöös. See ei ole koostöö, kui ligikaudu 98 protsenti planeeringute ja arengudokumentide kohta esitatud ettepanekutest jäetakse arvestamata. See peaks olema nn mõtlemise koht igale linnajuhile. Psühholoogiline nõustamine ja psühhiaatriline teraapia tegelevad n-ö tagajärgedega. Juba olemas olevate ränkade probleemidega.

Nagu mitmed varasemadki inimarengu aruanded, rõhutab ka 2023. aasta oma, et tuleb investeerida ka looduskeskkonna hoidmisse, linnaruumis heaolu kujundamisse ja tervislikkusse – ka vaimse tervise tagamisse. Mida teeb teerullimeetodil aga Tartu linnavalitsus? Surub jätkuvalt volikogu liikmete arvutitesse ja laudadele eitusi linna looduskeskkonda hoida ja kaitsta püüdvatele eelnõudele. Sanatooriumi pargiga seonduvad eelnõud näiteks. Ometi on see park vaimset taastumist võimaldav vaikne ala väga suurtele linnaosadele nagu Tammelinn, Ränilinn, Veeriku. Nende ainus puhkeväärtuslik, puhta õhuga ja ka leitsakulistel suvepäevadel jahedust pakkuv pargiala.