GALERII ⟩ Kalevipoja kuju juures mälestati pärgade ja vaikuseminutiga Vabadussõjas võidelnuid

Reede hommikul mälestati Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures Vabadussõjas langenuid, kelle auks asetati monumendi juurde pärjad ja küünlad. Foto: Margus Ansu

Tänasel päeval 1920. aastal hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu Eesti rahvaväe ja punaarmee vahel ning seetõttu tähistatakse 3. jaanuaril ​Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. ​Selle puhul asetati hommikul Vabadussõja mälestussamba Kalevipoja kuju juurde pärjad ja peeti vaikuseminut.

Mälestussamba juurde koguneti ligi veerand üheteistkümne ajal. Kohale tulid nii linna, kaitseliidu, kaitseväe, politsei, Tartu vangla kui ka päästeameti esindajad, kõigil pärjad või küünlad kaasas. Samuti tulid vabadussõjas langenuid mälestama mõned linlased.

Üritus algas veidi enne kella 10.30, kui mõneminutise kõne pidas Tartu maleva kaplan Priit Tamm. Tema sõnavõtu põhiline mõte oli, et traditsioonide hoidmine, nagu seda on ka Vabadussõjas langenute mälestamine, on oluline, sest kinnistab meie identiteeti. Ta märkis, et igal aastal mälestussamba juures Vabadussõjas võidelnute ja langenute meenutamine on nende panuse eest vähim, mida teha saame.

Pärast kõnet luges kaplan Priit Tamm ka hingepalve, mille järel mälestasid kõik kohaletulnud sõjas langenuid vaikuseminutiga, sest täpselt sel ajal 1920. aastal hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu Eesti rahvaväe ja punaarmee vahel.

Mälestusüritus lõppes Kalevipoja kuju juurde pärgade ja küünalde asetamisega. Otsa tegid lahti linnapea Urmas Klaas ja abilinnapea Reno Laidre, kelle järel asetasid monumendi jalamile küünlad kodutütarde ja noorte kotkaste esindajad. Pärja asetasid ka kaitseliidu Tartu maleva, kaitseväe, politsei- ja piirivalve, päästeameti, Tartu vangla ning erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid esindajad. Viimaks asetasid küünla paar linlast.

Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis vältas 1918. aasta hilissügisest 1920. aasta veebruarini. Andmeid sõjas langenute arvu kohta on erinevaid, ulatudes Eesti poolelt ligi 6000 hukkununi.

Vabadussõja relvarahu sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa 31. detsembril 1919 ning see jõustus 3. jaanuaril 1920. Samal aastal saigi alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit ning helistada kõikjal Eestis kirikukelli. Eesti iseseisvuse eest võidelnute auks heisati ka riigilipud.