Marju Lauristin Arnold Rüütlist: ta ei lasknud end rivist välja lüüa

20. augusti hilisõhtul 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu välja Eesti riikliku iseseisvuse. Fotol (tagant ettepoole) Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, asetäitja Marju Lauristin ja juhataja Ülo Nugis. Foto: arhiiv

Emeriitprofessor ja endine poliitik Marju Lauristin jääb taevastele radadele lahkunud president Arnold Rüütlit meenutama kui meelekindlat inimest, kelle suurimaks teeneks võib pidada Eesti rahva ühendamist riigi taastamise ja tuleviku nimel.

«Mina teadsin teda ju pikka aega, sest ta oli tartlane,» sõnas Lauristin ja lisas juurde, et kui esmajärgus oli Rüütel saarlane, siis kohe selle järel võis teda pidada tartlaseks, sest Rüütel ehitas oma kätega Ilmatari tänavale maja ning töötas Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA) rektorina.

Just EPA arengus mängis Rüütel olulist rolli, lausus emeriitprofessor. «Rüütli panus oli see, et EPA-st kujunes Tartu vaimu kants, kus valitses ikkagi selline vaimsus, et lõpetajad olid tolle aja (aastail 1969–1977 – R.S.) kohta väga iseseisvalt mõtlejad,» märkis Lauristin.