VIDEO ⟩ Saja viie aastane kooliõpetaja Endla Langel korraldas peolistele viktoriini

Saja viie aastane Endla Langel proovis sünnipäevalaual, kas näeb ka ilma prillideta veel raamatut lugeda. Peaaegu näebki, kui kiri pisut suurem oleks. Foto: Kristjan Teedema

Kambja kooliõpetajal Endla Langelil täitus täna 105. aastaring. Elutoa ümmargune laud oli hommikust peale tassidega kaetud, lahustuva kohvi purk keskel ning kringel ja plaadikook köögis ootamas.

Ka viktoriini asjus oli Endlal kõik korraldatud. Lugu on nimelt selles, et tema sünnipäevadel peavad külalised alati olema valmis kas viktoriiniks või etteütluseks. Seekord tundus Endla Langelile aga, et ta on kõik etteütlused juba ette lugenud ega oska midagi uut välja mõelda, ja palus Kambja kooli endist direktorit Enn Liba, et too ta hädast välja aitaks.

Viis küsimust

Enn Liba, kes nüüd on samuti pensionil, peab ennast Endla Langeli õpilaseks hoolimata sellest, et koolipoisina ei ole ta kunagi tema tundides istunud. Oma tunnid on Enn Liba kätte saanud aga direktoriks olemise aastail, mil ta jõudis seda kohalikku õpetajat ja matkajuhti hästi tundma õppida ja elus eeskujuks seada. Enn Liba on kooli almanahhi «Tootsi taskud» 19. numbris Endla Langelile pühendanud terve lehekülje ühest koosveedetud päevast Endla rabas.

Endla Langel peab elus kõige tähtsamaks füüsilise töö tegemist ja armastust ameti vastu ning ta lisas, et tema tahtis juba väiksena õpetajaks saada.

Kui kõik olid kohal – see tähendab Kambja kooli praegune direktor Marika Karo, matemaatikaõpetaja Mare Mõisa, eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg ja huvijuht Toivo Ärtis, rääkimata Endla kunagisest parimast õpilasest ja ta praegusest abilisest Astrid Vojevodovast ning Enn Liba abikaasast Aino Libast –, võis viktoriin alata.

Küsimused olid keerukamate killast, puudutades ajalehte Postimees, üht taimeperekonda, eesti keelde tuletatud tehissõnu ning Kambjasse püstitatud mälestussammast. 105-aastase sünnipäevalapse nägu säras viktoriini käiku jälgides suurest rõõmust ning ta lõi pärast kaht kätt kokku, et Ennukene tegigi ära selle viktoriini. See näis olevat parim sünnipäevakink üldse. Külalised muhelesid, et kõik sai nii, nagu peab, kõlistasid pokaale ja hammustasid kringlit.

Ta elagu! Sünnipäevalaps paremas nurgas. Ja sünnipäevalised – Kambja kooli huvijuht Toivo Ärtis (vasakult), direktor Marika Karo, matemaatikaõpetaja Mare Mõisa, Aino Liba, eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg ja kunagine direktor Enn Liba. Foto: Kristjan Teedema

105-aastane Endla Langel on neile kõigile hea eeskuju ja inspiratsiooniallikas. Ta saab kodus kõikide toimetustega veel ise hakkama, ainult poeskäimisel vajab abi, ja abiliseks on, nagu eespool märgitud, ta kunagine õpilane Astrid Vojevodova. Astrid on tal seltsis ka pühapäevastel jumalateenistustel Kambja kirikus.

Mida mäletab Astrid oma kooliajast? Kui Astrid 1954. aastal esimesse klassi läks, oli õpetaja Endla Kambjas kümme aastat õpetanud ja kõik juba teadsid, et ta on kuri õpetaja. «Aga mind see väga ei häirinud, kuna ma olin hästi vaikne ja tasane, mul pahandust ei olnud temaga,» meenutas Astrid Vojevodova. «Nagu elu näitab: see, kes on range õpetaja, see teeb ka aine selgeks, ja minus äratas ta tugeva keelehuvi.»

Endla Langel õpetas Kambjas eesti keelt ja kirjandust, juhendas kunstitunde ning oli pikki aastaid õppealajuhataja. Seda kõike aastatel 1944–1983.

Kambja kooli matemaatikaõpetaja Mare Mõisa kinkis Endla Langelile üllatusmuna. Juubilar on aina üllatusi täis, seepärast sobib talle too muna kenasti. Foto: Kristjan Teedema

Ka praegusel matemaatikaõpetajal Mare Mõisal oli oma lugu, mida meenutada. Kui ta 1974. aastal tööle tuli, määrati Endla Langel tema kui noore õpetaja mentoriks. Endla kutsus ta ka oma õpilaste klassiõhtule, et näidata, kuidas üht üritust tuleb korraldada.

«Klassiõhtul sõid lapsed kohupiimaga võileibu ja jõid kõrvale teed,» rääkis Mare Mõisa. «Pärast oli koristamine. Õpetaja Endla kontrollis iga teeklaasi vastu valgust, et kas on puhas. Ja kui see ei olnud puhas, andis tüdrukutele tagasi. Ka suvistel aiatööpäevadel oli äärmiselt oluline see, et iga kõblas ja reha saaks pärast puhtaks. Et viimanegi mullaraas oleks neilt maha nühitud!»

Lööb veel tantsu

Selles, et 105-aastane Endla Langel suudab veel palju, pole kahtlust, sest hiljuti lõi ta pensionäride peol tantsu. Täna helises mobiiltelefon ta taskus ühtejutti, helistajaiks ikka head tuttavad, kes teda pole unustanud.

Ka ajalehte ja raamatut näeb ta veel lugeda, kui võtab abiks oma 1954. aastal ostetud laualambi, mille valgel on õpetaja Endla Langel õpilaste töid parandanud juba ajal, mil elekter jõudis koolimajja veel kohalikust hüdroelektrijaamast ning mil kooli juhtis Jaan Aia.

Endla Langel sündis Tartus 1919. aasta 30. detsembril viielapselisse perre neljanda lapsena, ta ema oli õmbleja ja isa sepp. Ta ema Emilie elas samuti pika elu, see kestis sada aastat ja viis kuud. Endla Langel peab elus kõige tähtsamaks füüsilise töö tegemist ja armastust ameti vastu ning ta lisas, et tema tahtis juba väiksena õpetajaks saada.