Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

Aasta teo tiitli pälvis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024

Copy
Kultuuripealinna aasta avas jaanuaris  kontsertlavastus «Kõik on kokku üks!». Kultuuriaasta läks inimestele nii palju korda, et see sai pärjatud Tartu aasta teo tiitliga.
Kultuuripealinna aasta avas jaanuaris kontsertlavastus «Kõik on kokku üks!». Kultuuriaasta läks inimestele nii palju korda, et see sai pärjatud Tartu aasta teo tiitliga. Foto: Kristjan Teedema

Täna südapäeval raekoja saalis alanud tänutseremoonial kuulutasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba välja 2024. aasta teo, milleks valis rahvas Euroopa kultuuripealinna tegemised.

Lisaks Tartu aasta teo tiitli saajale, anti välja veel kümme tänukirja kümnele tänavusele silmapaistvale saavutusele ja sündmusele.

Lisaks aasta teo tiitli saajale said tunnustuse:

  • Tartu teadlaste loodud mee DNA-test
  • Muuseumi tee ja Põhja puiestee ümbersõit
  • Ansambli Genialistid viimane kontsert Tartu laululaval
  • Võimlemisklubi Rütmika medalid maailmameistrivõistlustel
  • Lennuliini taasavamine Tartu ja Helsingi vahel
  • Maarja kiriku torni valmimine
  • Tartu laulu- ja tantsupidu 
  • Baltikumi suurim betoonist skate-park Tähtvere puhkepargis
  • Icosageni ravimiarendustehase valmimine
  • Uus lodi Suur Sume

*Tänukirja saajad ei ole sätitud tabelisse häälte arvu põhjal

Rahvahääletusel kogus kultuuripealinn Tartu 2024 teistest konkursil osalenutest mäekõrguselt rohkem hääli. Kultuuripealinna-aasta oli ka suurem kui Tartu, sest hõlmas kahtkümmet omavalitsust ning tõi aasta jooksul kaasa 1600 sündmust. Tartu 2024 juhi Kuldar Leisi sõnul näitas kultuuripealinn, et Lõuna-Eesti kahekümne väga erineva ja omapärase omavalitsuse koostöö on võimalik ja see jääb kestma ka peale 2024. aastat.

Jaanuaris Emajõe ääres ja Eesti Rahva Muuseumis aset leidnud avatseremooniast sai osa 35 000 inimest. Suvised lauluväljakukontserdid tõid kokku ligi 50 000 kuulajat. Autovabaduse puiesteel käis kuu vältel 177 000 külastajat. Need on vaid mõned arvud, mis näitavad kultuuripealinna-aasta mõju.

Varasemad aasta teo tiitli pälvijad

1998 – Vanemuise kontserdimaja.

1999 – Jaani kiriku tornikiivri taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus.

2000 – korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistri tiitel ja karikavõit.

2001 – Aura keskuse avamine.

2002 – Treffneri kooli renoveerimine.

2003 – Turusilla ehitamine.

2004 – tunnelkollektori Kesklinna-2 ehitamine

2005 – Jaani kiriku taastamine.

2006 – hansalodja Jõmmu ehitamine.

2007 – Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine.

2008 – Tartu Ülikooli kliinikumi uued ravihooned.

2009 – rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus.

2010 – kopsu siirdamine Tartu Ülikooli kliinikumis.

2011 – Ahhaa keskuse avamine.

2012 – vaksalihoone ootesaali valmimine.

2013 – Lääneringtee ja Idaringtee esimese etapi valmimine.

2014 – Võidu silla renoveerimine.

2015 – Ihaste sild ja Idaringtee teine ehitusala.

2016 – Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine.

2017 – Kaarsilla renoveerimine.

2018 – Tartu apell, Emajõe kett ja teiste kodanikualgatused, mis aitasid kaasa puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamisele.

2019 – Tartu rattaringluse avamine.

2020 – Autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia.

2021 – Riia-Vaksali liiklussõlm, sh uus Vaksali kergliiklussild.

2022 – Emajõe linnaujula.

2023 – TÜ kliinikumi laste- ja kõrvakliiniku uued majad.

Tagasi üles