:format(webp)/nginx/o/2022/03/17/14430562t1hcf6d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556830t1hfc15.jpg)
Pikad jõulupühad ja neile järgnev aastavahetus tähendavad ka alkoholi liigtarbimist ja sellega sageli kaasnevat vägivalda, mis paljudes kodudes võimust võtab. Riigiprokurör Karin Talviste julgustab abi ja tuge otsima ka pühade ajal.
Pikad pühad muudavad ärevaks – on hirm laste pärast ja perevägivalla ees
Igal aastal helistab häirekeskusesse 300 last, et teatada vägivallast oma kodus. Riigiprokurör Karin Talviste meenutas juhtumit, kus laps ootas 40 minutit õues miinuskraadide käes külmetades abi, sest ema ja isa kaklesid toas. Ka oli sel lapsel suur mure toas oleva väikese venna pärast. «See oli väga emotsionaalne ja mõtlemapanev telefonikõne,» märkis ta.
Riigiprokurör näeb, et lähisuhtevägivald võib hoolimata sellest, et seda on mitu aastat rambivalguses hoitud, muutuda tapeediks – me küll teame, et see on olemas, aga talume seda. Seda näitab ka tõsiasi, et abivajajatest teavitamine on vähenenud ning kärped on vähendanud selle valdkonna ennetusse suunatud raha.
Lähisuhtevägivald on suur probleem ja pühade ajal vägivald mitmekordistub. Talviste soovitab siis, kui viha pimestab, eemalduda ja tõmmata hinge. «Väike jalutuskäik teeb head, emotsioonid saavad lahtuda,» ütles ta.
Koroonapandeemia algusaastal lõi sotsiaalkindlustusamet ka vägivallast loobumiseks tugiliini. Sinna võivad pöörduda inimesed, kes on mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast, samuti suunab sinna lähedaste kallal vägivallatsenuid prokuratuur.
Tugiliin pakub vägivallatsejatele üks ühele nõustamist ning õpetab oma emotsioone kontrollima, lahendama konflikte rahumeelselt. «Igal aastal saab tugiliinilt abi üle kahe tuhande inimese. On väga tänuväärne, et meil on olemas selline riiklik tasuta teenus,» lausus Talviste.
Uuringud näitavad, et lapse psüühikat mõjutab tema vastu toime pandud või pealt nähtud ning seeläbi kogetud vägivald ja mõistagi mitte heas mõttes. «Kui laps näeb, et konflikte lahendatakse rusikatega, järeldab ta, et see ongi õige,» rääkis riigiprokurör.
See tähendab, et kui tahame ühiskonnana saada vägivallast priiks, peame ennekõike kaitsma lapsi ja just nemad vägivaldsest keskkonnast välja aitama. Igal inimesel Eestis on kohustus teatada abivajavast lapsest – kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111.
/nginx/o/2024/12/20/16556828t1h0b11.jpg)
Lähisuhtevägivalda esineb Eesti igas piirkonnas, mõnel pool rohkem, mõnes kohas vähem. Talviste märkis, et see ei tähenda ilmtingimata, et mõnes piirkonnas on inimesed nii palju vägivaldsemad – ka lähenemine ja märkamisoskus võivad olla erinevad.
Näiteks Ida-Virumaal, kus vägivallajuhtumeid registreeritakse rohkem, alustatakse ka menetlusi rohkem, et menetluse käigus saada selgust, kas kuritegu oli või ei. Talviste sõnul on alati targem pigem menetlus algatada ja asjaolusid kontrollida, sest lähisuhtevägivald võib olla väga peidetud.
On ka juhtumeid, kus kuritegu on toime pandud, aga seda on keeruline tõendada. Tõendamise mõttes on üks keerukamaid vaimne vägivald, sest seal peab nagu füüsilise vägivallagi puhul suutma ära näidata, milline on konkreetne tervisekahju, mille inimene on saanud. Kui rusikahoobist tekib sinikas, siis vaimse vägivalla puhul ei ole tõendamine nii lihtne, sest silmaga nähtavaid jälgi ju pole. Sel puhul on lisaks politseile suur roll ka psühholoogidel.
Muidugi ei puuduta keeruline tõendamine ainult vaimse vägivalla juhtumeid. Talviste rääkis, et kui ohver ei tee oma vigastustest ühtegi fotot, ei otsi vigastuste korral abi arstilt või kui ta ei räägi endaga toimuvast mitte kellelegi, siis on kohtus vägivallatseja süüd raske tõendada. Üks väga lihtne nüanss füüsiliste vigastuste jäädvustamisel on see, et foto tuleb teha nii, et ka nägu on ka näha.
Ka ei tasu pealtvaatajaks jääda kõrvalistel inimestel. «Loomulikult ei tasu minna kaklusele vahele, aga abi saab kutsuda ikka,» ütles Karin Talviste. Ta paneb igaühele südamele, et alati on parem teavitada kui teavitamata jätta. Kõik abisaamise võimalused on olemas ka pühade ajal.
Kust otsida abi?
Olukorras, kus tunnete ohtu enda või oma lähedase elule ja tervisele, helistage kindlasti hädaabinumbril 112. Samuti saab abi ja tuge ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja lasteabi telefonilt 116 111 – need numbrid vastavad ööpäev läbi.
Kogu oluline teave lähisuhtevägivallast ja abi saamise võimalustest on sotsiaalkindlustusameti kodulehel.