Kirjastaja Indrek Mustimetsa sõnul võib «Vilniuse pokkerit» pidada nõukogude ajastust vabanemise ja loomingulise vabaduse teerajajaks, nõukogude süsteemi pehastumise kriitikaks. Džäss, arhitektuur, kunst, linnainimeste antropoloogia ja mitmekultuurilisus on vaid osa teemasid, mida neljast osast koosnev romaan käsitleb. Vaba- ja avameelselt kirjeldatakse Leedu ajaloo ja leedulase vaimuelu valusaid küsimusi.
Peale muu tähelepanuväärse peetakse seda romaani siiamaani üheks kõige tähtsamaks Vilniusest rääkivaks teoseks. Toonane räämas, haisev ja ahastamapanevalt lootusetu linn on nii tegevuskoht kui ka tegelane.