Daniel Kõiv: Tartu, miks sa ei hooli oma õpetajast?

Daniel Kõiv Foto: Kermo Benrot

Tartu. Eesti hariduse pealinn. Eesti hariduse Meka. Meie linna saab iseloomustada muljetavaldavate õpilastega, heade õpetajatega, tippjuhtidest koolijuhtidega. Vähemalt peaks seda saama igati oletada, kui visata pilk peale Tartu koolide tipptaseme tulemustele PISA testides. Nii funktsionaalses lugemises, matemaatikas kui ka loodusainetes on Tartu noorte sooritus võrreldav Singapuri eakaaslaste omaga, Singapuris teatavasti tehti ka 2022. aastal maailma absoluutne tipptulemus.

Siiski on küsimus: millise hinnaga need tulemused on saavutatud? Tartu õpetajate palgatase ei ole Eesti võrdluses kõrge ja ei anna kiita ka töötingimused. Tartu pikaaegsed valitsejad – Reformierakond koos oma väikepartneritega – lihtsalt hindavad haridust vaid sõnades, mitte tegudes. Pole ei rahalisi ega sümboolseid tegusid, nagu on näha Tartu linna hiljutisest otsusest haridusleppega mitte liituda.

Palju fundamentaalsem on küsimus, miks Tartu ei panusta oma haridusse – õpetajatesse – rahaliselt. Tartu õpetajale on tänavu erinevalt paljude teiste omavalitsuste õpetajatest kehv aasta. Tartu õpetaja palgatase oli septembris 79. omavalitsuse võrdluses 33. kohal. Keskmiselt sai Tartu õpetaja 2195 eurot ehk 112,5 protsenti riigi keskmisest, Tallinnas oleks see õpetaja saanud enam 163 eurot (2358), Kambjas 311 eurot (2506) ja Luunjas 339 eurot (2534). Jõhvi õpetaja teenib juba 3131 eurot. See on trend, mis peaks Tartus muret tekitama.