Irja Alakivi: Euroopa Liidu kõige hõredamalt asustatud maa

Irja alakivi Foto: Sille Annuk

Euroopa Liidu kõige hõredamalt asustatud maa tähistab iseseisvuspäeva. Selle kõige hõredamalt asustatud riigi ametlikud keeled on soome ja rootsi. Soome põhiseadus sätestab veel, et saamidel ja romadel põlisrahvastena ning muudel rühmadel on õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kultuuri. Soome rahvastikutihedus on umbes 16 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid tuleb ka arvestada, et suurem osa rahvastikust on koondunud riigi lõunaossa. Helsingis elab 674 500, pealinna regioonis kokku umbes 1,5 miljonit inimest.

Aga missugune linn on Soomes kõige väiksema elanike arvuga? See on Kaskinen Pohjanmaa maakonnas, seal elab alla 1300 elaniku. Kaskinen sai linna õigused 1785. aastal, kui Rootsi kuningas Gustav III allkirjastas nn privileegikirja. Raudtee jõudis linna 1912. aastal. Linna tööstuslik areng algas siiski alles peale Metsä-Botnia Oy moodsa tselluloositehase valmimist 1970. aastatel.

Soomes on ka linn, mida pikka aega nimetati Soome Chicagoks. See linn on Päijät-Häme maakonnas kauni Vesijärve lõunakaldal paiknev Lahti. Hüüdnimi tekkis 1900. aastate alguses, kui Lahtis oli väga palju tapamajasid, nii nagu ka USA Chicagos. Praegu tunneme Lahtit talispordilinnana, teatrilinnana ja suurte kontsertide linnana – Sibeliustalo! –, ka kaunite parkide linnana. Lahti sai linnaõigused 1905. aastal. Siis oli elanike arv 2779, aga mullu üle 123 000. Neist välismaa taustaga elanikke 10 824.