Jüri Saar: peldikupealinnas algas kriidiajastu

Ajakiri Horisont linnaujula rannapeldikus. Foto: Lugeja foto

Hiljaaegu kõlas Vikerraadio «Mnemoturniiris» küsimus: 1969. aastal lõppes Nõukogude Liidus piltlikult öeldes ajaleheajastu ja algas…? Tarkade klubi jõudis õigele järeldusele: toona novembris hakati Leningradi oblastis valmistama tualettpaberit ja seda siis ka sihipäraselt kasutama. Kuidagi on aga nii läinud, et moodsal ajal jaguneb tualettpaber üsna ebaühtlaselt ja viimastel nädalatel ei jagunud seda kuidagi lodjakoja kõrval lodjaseltsi peetavasse linnaujula kempsu, ei jagunud sinna ka ühegi koristaja tähelepanu.

Aga inimene on leidlik ja keegi neist leidlikest tassis tasapisi peldikuks moonduvasse kempsu kenal kriitpaberil ajakirja Horisont, mille kaanel suurte tähtedega pealkiri «Sissevaade keeleteadusse». See omakorda viis mõtted sellele, et olukorra eest tuleb siiski tänulik olla. Mitte väga kauges minevikus taasavastasid eestlased kultuuriajaloolase Heiki Pärdi abiga sõna sitalepik. See oli siis asjal käimise koht enne seda, kui peldikud maarahva kodudes levima hakkasid.

Mis sest, et tugevate seintega ja köetav ruum, ei peaks see rannalistele mõeldud kemps jahedamal ajal üldse lahti olema. Nimelt linna sõlmitud leping lodjaseltsiga seda ei eelda ja linn selle asutise talvel lahti hoidmise eest ei maksa. Uksed võiks üldse lukus olla ja polekski probleemi. Aga kui hädalisel häda käes, jääbki otsida sitalepikut.