Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

ELU ISE «Kapten ütles, et ei nuta, ja siis treenerid tulevad nuttes ...» Selliste emotsioonide nimel karjääri MM-pronksiga kokku rullinud Siidisabad elasidki

Copy
Pärast 13 aastat treenimist ja võistlemist, mis lõppes rühmvõimlemise maailmameistrivõistluste pronksiga, rullivad Rütmika Siidisabad Karina Saealle (vasakult), Liina Sarv, Mona Maasikas, Annabel Juuriste, Emily Hermann, Hanna Mägi, Saskia Treufeldt, Liisbet Sorge, Elis Sarapuu, Maria Terep ja Karolina Kuusik oma karjääri kokku. Tühimikku klubisse aga ei jää, noored hoiavad seljataguse kindlana.
Pärast 13 aastat treenimist ja võistlemist, mis lõppes rühmvõimlemise maailmameistrivõistluste pronksiga, rullivad Rütmika Siidisabad Karina Saealle (vasakult), Liina Sarv, Mona Maasikas, Annabel Juuriste, Emily Hermann, Hanna Mägi, Saskia Treufeldt, Liisbet Sorge, Elis Sarapuu, Maria Terep ja Karolina Kuusik oma karjääri kokku. Tühimikku klubisse aga ei jää, noored hoiavad seljataguse kindlana. Foto: Margus Ansu

Nutmist peetakse võimlejatel etteaste järel tabuks, sest kohtunikud taipavad siis, et ju on, mille kallal norida. Kuid kui Tõnis Mägi «Koit» Tartu ülikooli spordihoones 24. novembril oli kõlanud, embasid Rütmika Siidisabad üksteist kohe ega suutnud oma pisaraid kohtunike ja pealtvaatajate eest varjata.

See oli teekonna lõpp, see oli tänutunne ja pingelangus, sest Siidisabad olid just teinud karjääri viimase võistlusetteaste. Ja see võttiski neil silmad märjaks juba enne, kui saadi teada, et täitus ka nende ammune eesmärk – võita maailmameistrivõistlustelt meistriklassis medal, mida Eesti suutis viimati 13 aastat tagasi.

Ei teagi, mis edasi

Tagasi üles