Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

GALERII Ülikoolipere marssis pidupäeva puhul sadade tõrvikutega läbi linna

Copy
Rahvusülikooli 105. aastapäeva tõrvikurongkäik.
Rahvusülikooli 105. aastapäeva tõrvikurongkäik. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli pere tähistas rahvusülikooli 105. aastapäeva traditsioonilise rongkäiguga: Tartu ülikooli loodusmuuseumi ees süütasid sajad tudengid ja ülikooli töötajad tõrvikud ning marssisid Tartu ülikooli peahoone ette, et seal üheskoos laulda üliõpilashümni «Gaudeamust».

Nagu ikka, vedasid rongkäiku Eesti lipu kandjad, kellele järgnesid rivis ülikooli valdkondade, haldus- ja tugiüksuste ning asutuste esindajad. Pärast neid omakorda akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid vanuse järjekorras. Nende järel teised tudengiorganisatsioonid ja üliõpilased.

Üheskoos marssis paarsada rongkäigus osalenut loodusmuuseumi juurest mööda Vanemuise tänavat Ülikooli tänavale. Taoti trumme, puhuti pasunaid ning lauldi rahvuslaule, kuniks jõuti soovitud sihtpunkti – Tartu ülikooli peahoone ette.

Koos külaliste ja uudistajatega jõudis kuue samba juurde mitusada inimest. Puhus kerge tuul, tunda oli veidi suitsu- või vinguhaisu, sest tõrvikuid põles kogu tänava ulatuses samuti ehk paarsada.

Enne veel, kui ülikoolipere sealt Vanemuise kontserdimajja aastapäevaballile tõttas, kuulati kõnesid. Esimesena võttis sõna Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, kes toonitas, kui oluline on eesti keelt hoida ning niisamuti eestikeelset haridust.

Lõpetuseks meenutas Asser Tartu ülikooli emeriitprofessori Rein Taagepera öeldut, et keel on ohus siis, kui selles keeles ei osata enam nalja teha või ropendada. «Ropendamise üleskutset ma teile täna ei tee, küll aga kutsun teid täna õhtul olema lõbusad ja rõõmustama oma keele, selle keele ilu ja võimaluste üle ning teha eesti keeles nii nalja kui ka teadust.»

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kiho märkis aga, et kuigi Tartu ülikool asutati 1632. aastal, algas just eestikeelse haridusega uus ajajärk. See kujundas nii Eesti identiteeti kui ka rolli kogu ühiskonnas. Temagi leidis, et eestikeelse ülikooli eest peab seisma, kuid olema avatud rahvusvahelisele koostööle. 

Rongkäigu lõpetas «Gaudeamus», mis on aegade jooksul kujunenud üliõpilashümniks.

Tagasi üles