Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

JÄRELEVAADATAV Rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel pälvis Rahvusmõtte auhinna Krista Aru

Copy

Pühapäeval, 1. detsembril möödub 105 aastat eestikeelse Tartu ülikooli avamisest, mille traditsioonilisel aastapäevaaktusel promoveeritakse audoktorid ja doktorid, antakse kätte Rahvusmõtte auhind ning kuulutatakse välja väliseesti külalisprofessori stipendiumi saaja. Tartu Postimees vahendab pidulikke hetki otseülekandes.

Tänavu anti Rahvusmõtte auhind välja 21. korda. Selle auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Eelmisel aastal sai Rahvusmõtte auhinna lavastaja Merle Karusoo.

Sellel aastal pälvis Rahvusmõtte auhinna ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru (66), kellele panust Eesti arengusse tutvustas ajakirjanik Joonas Hellerma. Ta rääkis, et Krista Aru puhul on imekspandav tema entusiasm, mis teda Eesti ärkamisajal saatis.

Samuti ei jäänud mainimata Krista Aru töötahe ning oskus ühiselt eesmärke saavutada. Näiteks oli tema suur soov, et Eesti Rahva Muuseum saaks Raadile uue hoone, või tema panuski, et Tartu ülikooli raamatukogu kogukonnale avatumaks saaks.

Tartu ülikooli raamatukogu direktor oli Krista Aru aastatel 2019–2024. Enne seda kuulus ta riigikogu XIII koosseisu (Vabaerakond). Samuti on töötanud aastatel 1995–2005 Eesti kirjandusmuuseumi direktorina.

Enne sajandivahetust töötas Aru pikalt Tartu ülikooli ajakirjandusosakonnas nii assistendi kui õpetajana. Enne kirjandusmuuseumisse tööle asumist oli Aru 1993–1995 Q raadio peatoimetaja.

Auhinda vastu võttes tänas Krista Aru komisjoni tunnustuse eest ja samuti inimest, kes tema kandidatuuri üles seadis. Kes ta oli, Krista Aru ei tea. Laureaat sõnas, et Rahvusmõtte auhind innustab teda veelgi enam tegema, mõtlema mälust ja mõtlema, mis edasi teha. «Mõtlema, kuidas edasi ehitada Eesti riiki paremaks ja paremaks.»

Järgnes aplaus ja aktus jätkus Tartu ülikooli audoktorite promoveerimisega.

Promoveeriti viis audoktorit: Helsingi ülikooli emeriitprofessor Pirkko Koski, Frankfurdi Goethe ülikooli professor Sabine Andresen, Twente ülikooli emeriitprofessor Anthonius Johannes Maria de Jong, Helsingi ülikooli emeriitprofessor Jouko Kalervo Yliruusi ning Turu ülikooli professor Jussi Sakari Jauhiainen.

Aktusel anti kätte ka diplomid viimase aasta jooksul doktorikraadi saanud 131 uuele doktorile. 

Samuti kuulutati välja väliseesti külalisprofessori stipendiumi saaja. Stipendiumi toel kutsutakse nimekaid välismaal töötavaid eesti päritolu teadlasi vähemalt üheks semestriks Tartu ülikooli. Selle eesmärk on edendada ülikooli koostööd eesti päritolu tippteadlaste ja õppejõududega ning tutvustada rahvusülikooli ja tema rolli.

Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori stipendiumi pälvis Helsingi Ülikooli maateaduste ja geograafia osakonna inimgeograafia dotsent, Soome Akadeemia teadur Olle Järv.

​ Järgmisel õppeaastal asub Olle Järv stipendiumi toel tööle Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, et osaleda ülikooli teadus- ja õppetegevuses ning edendada rahvusvahelist koostööd. Olle Järv on silmapaistev teadlane, kes on oma uurimistöös toonud esile uusi ja põnevaid vaatenurki rahvastikust ning linnadest ajas ja ruumis. Eeskätt keskendub ta inimeste l iikumisele, suurandmete analüüsile ja nende rakendamisele ühiskonna paremaks mõistmiseks.​

Rahvusülikooli aastapäeva tähistamine jätkub tõrvikurongkäiguga, mis algab kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest ja lõpeb peahoone ees lipurivistusega. Kõnet peavad rektor Toomas Asser ja üliõpilaskonna esimees Renar Kihho. Kell 19.30 algab Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Tartu ülikooli muuseumis saab 28. novembrist 4. detsembrini näha 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti järeltulijate annetust tutvustavat väljapanekut. Ülikooli raamatukogus on välja pandud viimase aasta jooksul kaitstud doktoritööd.

Tagasi üles