/nginx/o/2012/04/18/1063030t1h8ae9.jpg)
Viie aasta jooksul on Uru noorteteatri prooviruumid jäänud peaaegu alati maa alla. Kõigepealt varjend, mille järgi nimi võeti, siis kelder rokiklubis ja praegu keldriruum linnaraamatukogu all, kunagise galerii asemel.
Viie aasta jooksul on Uru noorteteatri prooviruumid jäänud peaaegu alati maa alla. Kõigepealt varjend, mille järgi nimi võeti, siis kelder rokiklubis ja praegu keldriruum linnaraamatukogu all, kunagise galerii asemel.
Ilma publikuta omaette maa all kükitades pole teatritegemisel aga suurt mõtet ja nii läks noortetrupp taas kooliteatrite võistlusele, kust üsna suure üllatusena pääseti Tartu esindajana edasi finaali.
Eelmise laupäeva hommikul astusid kaheksa noort NO99 teatris täissaali ja nelja prominentse žüriiliikme ette lõbusa muusikaliga kurjast kassist, naiivsest nõiast ja tüdinud külarahvast, mille oli kirjutanud Ilmar Laanes, üks trupi pikaajalistest liikmetest.
Kamaluga kiitust
Publik jäi rahule, seda kinnitasid näitlejatele ja saalis istuvatele juhendajatele valjud naerurõkked. Žürii puistas ka üksnes kiitusi, mis oli vaimustav ja meelitav, kuigi näiteks noore näitleja Grete Margi arvates oleks konstruktiivne kriitika ehk rohkem andnud ja arendanud.
Teiste etenduste vaatamine ja žürii reaktsioon oli julgustav ning tekitas lootusi, aga ilmselt ei osanud keegi Uru trupist arvata, et neil nii hästi läheb – saadi seitse tunnustust ja auhinda.
Tudengipõlve pidav Laanes rääkis, et tema autori ja kaaslavastajana muretses kõige rohkem just selle pärast, kuidas saada naljad tööle nii, et need kõigile meeldiksid, kuid ei muutuks banaalseks.
Esinejatele oli keeruline aga laulmine. Kaisa Lepiku sõnul oli tal väga raske õppida ühel ajal laulma ja liikuma. Hedvig Liblikas aga rääkis, et kuna neid oli laval nii vähe ja saal suur, oli tõeliseks proovikiviks piisavalt valjult laulmine, et ruum ära täita.
Edasipääsemine Tallinna tõi väiksesse truppi muudatused, mida Liivi Varuli, peamise juhendaja sõnul oli raske teha, kuid mis olid vajalikud. Finaali sai Urg vaid tingimusel, et kaks tudengit asendatakse kooliõpilastega. Nii tuli Caisa Sellil ja Sander Stroomil loovutada oma kohad lavastuses uutele ja noorematele, Katrin Helena Kuslapile ja Karl Madis Pennarile.
Jäävad Urgu
Nii ongi juhtunud, et trupi värskeimad liikmed on teistega koos mänginud ainult paar nädalat, saanud juba osa suurest võidust ning tundub, et ei kavatse enam Urust kuhugi minna. Pennar ütles valjult ja kindlalt, et tema jääb. Kuslapki arvas, et kui tahetakse, siis võiks jätkata.
Ilmselt tahetakse, sest vanemate olijate sõnul on uued juba pereliikmeteks saanud.
Pealegi, peamiselt koolitee edenemise tõttu rändavad noored sageli Tartust ja Urust ära, igal sügisel otsitakse juurde uusi näitlejaid ning vaid kolm juhendajat on kõik viis aastat kaasa teinud. Mõni on tulnud ka tagasi, näiteks Stroom veetis aasta sõjaväes ning veel ühe Tallinnas, nüüd on aga loodetavasti jäädavalt Tartus tagasi.
Etendust «Ella nõiduslik elu» saab näha edaspidigi ja mitmes kohas. Tartu etenduste kuupäevad veel selguvad, kuid Tallinnas näeb Uru noorteteatrit mai lõpus festivalil Treff.
Uru noorteteater kooliteatrite festivalil
• Lavastusega «Ella nõiduslik elu» valiti trupp üheks viiest laureaadist.
• Autorit ja lavastajat Ilmar Laanest tunnustati kui parima algupärase loomingu autorit.
• Mari Anton ja Grete Mark kuulutati parimateks naisnäitlejateks, Kalle Valge tunnistati üheks parimatest meesnäitlejatest.
• Lisaks sai Uru noorteteater eripreemia fotograaf-teatrikriitik Rait Avestikult ning kutse esineda maikuus Tallinn Treffi rahvusvahelisel festivalil.
• «Kooliteater 2012» žüriisse kuulusid näitlejad Andrus Vaarik, Katariina Unt ja Nero Urke ning Raadioteatri juht Toomas Lõhmuste.