Neurokirurgid aitavad Parkinsoni-haigeid elektriga

Foto: Corbis / Scanpix

Viis aastat tagasi siirdasid neurokirurgid Toomas Asser ja Tõnu Rätsep 62-aastasele Järvamaa mehele peaajju elektroodid ja paigaldasid naha alla stimulaatori. Par­kinsoni tõbi selle mehe igapäevaelu enam ei sega.

Too mees oli esimene patsient, kellele niisugune ajukoe süvastruktuuride stimulatsiooni lõikus Eestis tehti. Tänaseks on selliseid haigeid kokku 12.

Patsiendi koljusse puuritakse kõigepealt kaks auku. Läbi nende suunatakse aju sügavusse peenikese traadi taolised elektroodid. Sihtpunktiks on enamasti subtalaamiline tuum.

Opereeritakse vaid kohaliku tuimastusega, sest lõikuse ajal peab kirurgidel olema võimalik patsiendiga vestelda. Neil on vaja hinnata, mis piirkonnas nad oma elektroodidega parasjagu asuvad.

Patsient tajub sel ajal keha ühes või teises osas erinevaid aistinguid. Neist tahavadki arstid kuulda juba lõikuse ajal.

Pult arsti käes

Lõikus on töömahukas, kuna lisaks elektroodidele tuleb patsiendi rangluu lähedale rinnalihase alla paigaldada neurostimulaator ning nahaalusesse tunnelisse viia juhtmed.

Stimulaatoris asub mikroskeem koos patareiga ning sealt ajju suunatavaid elektriimpulsse peab olema võimalik hiljem juhtimispuldiga muuta. Juhtimispult asub ainult arsti käes. On küll ka teine pult, mis antakse patsiendile, kuid sellega saab aparaati lihtsalt sisse ja välja lülitada.

Neurostimulaatori patareid vahetatakse kord nelja või viie aasta jooksul ambulatoorselt.

Neurokirurg Toomas Asser  ütleb, et enamikus on opereeritud patsientide ravitulemused head. «Arvan, et mõned neist ei oleks ilma lõikuseta enam üldse liikuda saanud,» märgib ta.
Operatsiooni maksumus on ligi 16 000 eurot, selle eest tasub Eesti haigekassa.

Vanema keskea haigus

Parkinsoni tõbi on liikumishäiret põhjustav krooniline peaaju haigus, mida põeb Eestis umbes 2500 inimest. Käte ja jalgade värin ning liigutuste kohmakus hakkab segama inimest riietumisel, kirjutamisel ja söömisel. Sammud jäävad lühikeseks ja takerduvaks, kõne muutub tuhmiks ja monotoonseks.

Haiguse tekkemehhanism on teada, vallandav põhjus aga seni mitte. Kui Parkinsoni tõve sümptomid on kord tekkinud, ei parane need iseeneslikult – haigust välja ravida pole võimalik. Küll on aga patsienti võimalik aidata nii ravimitega kui kirurgiliselt.

Et haiguse korral väheneb inimese ajus närviülekandeaine dopamiini hulk, seisnebki peamine ravivõte dopamiini asendamises ehk tabletiravis.

Aga et sel ravimil võivad olla kõrvalnähud, ei pruugi võte lõputult sobida.

Dopamiini vähenemine muudab aga inimese motoorikas osalevad ajustruktuurid ülemäära aktiivseks – sellest ongi tingitud kõik need värinad ja lihastoonuse häired. Kui aga neidsamu aju süvastruktuure elektriimpulssidega kahjustada, värinad vähenevad ning suur osa patsientidest saab normaalse elu tagasi.

Parkinsoni tõve kirurgilisest ravist ning sellest, kellele see sobib või ei sobi, räägib homme TÜ raamatukogu konverentsisaalis professor Toomas Asser.

See on Parkinsoni päevale pühendatud sündmus, mis algab keskpäeval ning kuhu on oodatud nii haiged, nende lähedased kui ka kõik huvilised.