juhtkiri ⟩ Kas sellist kultuuripealinna siis tahtsimegi?

Kultuuripealinna aasta avapidu ehk kontsertlavastus «Kõik on kokku üks!» peeti Emajõe kallastel jaanuaris. Foto: Kristjan Teedema

Kahtlemata on õigus nendel, kelle meelest kultuuripealinna-aasta oli Tartus ja Lõuna-Eestis üritustest tiine ja kõike huvitavat ei jõudnudki ära näha või kuulata. Samas on õigus oma arvamusele nendelgi, kes väitsid, nagu paraku suurem osa vastajaid Tartu Postimehe veebigallupis, et tiitliaasta ei vastanud ootustele. Me ei tea, kas nad jäid piletist ilma või ei märganud õigel aja kuulutust või nad lihtsalt ei lasknud ennast toimuvast segada. Variante on kuhjaga – kui ise ei osale, siis polegi ju tõuget vaimustuda.

Kuigi mõnedki kultuuripealinna kalendris reklaamitud üritused on olnud Tartus traditsioonilised, leidis aset palju selliseid, mida kultuuripealinnata või projektitoetuseta poleks sündinud. Jällegi, me ei räägi siin ainult Tartust, vaid Lõuna-Eestist laiemalt, ja näiteks Kodavere laulupidu või Alatskivi valgusfestival on ühed neist.

Tartus on aastaid räägitud lauluväljaku alakasutusest, suur vabaõhuareen on seisnud jõude. Tänavune suvi aga pani selle kontsertidest kihama ja nii võikski jääda. See pole sõnakõlks – tiitliaasta õnnestumised võiksid olla tegusama tuleviku seemneks.