SUUR KOKKUVÕTE ⟩ Need olid Tartu 2024 kultuuripealinna-aasta tähtsündmused

Tartu kultuuripealinna-aasta mängiti kümne kuu eest avatuks värvika vaatemänguga «Kõik on kokku üks». Homme õhtul saab suurtest ootustest kantud põhiprogramm ametliku punkti Pirogovi pargis korraldatava valgusetendusega «Jää ja loo».

Just nüüd passib tartlastel, aga ka Tartu sõpradel endalt küsida, kui neil palutaks tänavu nähtut ja kogetut iseloomustada, kuidas nemad lõpetaks lause «Kõik oli kokku üks ... ». Pole kahtlust, et vastuseid jaguks seinast seina, sest suhtumine kultuuri johtub tugevasti inimese huvialadest ja harjumustest – mis meeldib ühele, jätab teise külmaks ja vastupidi.

Küllap leidub neid, kes ei kohkuks tagasi resoluutselt teatamast, et see kõik oli kokku üks suur jama või altminek. Samas võib kindel olla, et vähemalt sama paljud tõttaks tõdema vastupidist: kõik oli kokku üks suur õnnestumine, parim, mis Tartuga neil päevil võis juhtuda. Ja kõige rohkem oli ilmselt arvamusi, mis jäävad kuhugi sinna vahele.

Jäägu igaühele õigus olla veendunud oma vaatenurga õigsuses.

See, mis Tartusse ja Lõuna-Eestisse 2024. aastast pikemaks ajaks püsima jääb ning mida selle pealt edasi luua mõistetakse, on omaette küsimus. Eeldused selleks, et tiitliaastast jääb kultuurikorraldajatesse uut energiat ja värskeid ideid, on igal juhul head – oldagu vaid varmad neid kasutama.

Tartu 2024 egiidi all korraldati 20 omavalitsuses – nii maal kui linnas – üle 1600 erisuguse ürituse. Tartu Postimees tõstab siinkohal esile tähtsündmusi, mis tõid kokku suuri rahvahulki või jäid mingil muul moel meelde.

Avaetendus kandis pealkirja «Kõik on kokku üks». Foto: Kristjan Teedema

SUUREJOONELINE AVAMINE

26. jaanuari õhtul peeti südalinnas Emajõe kallastel suurejooneline avatseremoonia «Kõik on kokku üks». Taavi Tõnissoni lavastatud šõus lõi kaasa kümneid näitlejaid ja vabatahtlikke. Muusika, tantsu, video- ja valgusinstallatsioonidega rikastatud vaatemängu kogunes kohapeale vaatama ligi 10 000 inimest, lisaks said huvilised vaatemängust osa ETV otseülekandes.

Ehkki osa publikust kurtis libeduse ja nigela nähtavuse üle, valis säästvat turismi arendav rahvusvaheline organisatsioon Green Destinations Tartu 2024 avamisürituse aasta saja parima teo hulka.

Avamine päädis vabaõhureiviga, kus pidutsejad liikusid ühiselt südalinnast ERMi juurde. Pidu kestis nii muuseumi ees kui sees varaste hommikutundideni.

KOOMIKUD VAIMSE TERVISE EEST

Alates veebruarist on rahvast naerutanud Peaasi ja Kinoteatri stand-up komöödiaõhtud «Vaimne tervis on nagu porgand». Esinejaid seob lähedane kokkupuude vaimse tervise muredega ja ka amatöörkoomiku tiitel. 12 neist astusid aasta esimeses pooles üles Lõuna-Eesti lavadel ning andsid täissaalidele üle 14 etenduse.

UUS VALGUS TOOMEL

25. aprillil avati toomkiriku varemetes installatsioon «Koit ja Hämarik», mis jääb müüre ilmestama ka pärast kultuuripealinna tiitliaasta lõppu.

Toomkiriku valguskunstiteose «Koit ja Hämarik» avamine. Foto: Kristjan Teedema

SÜRREALISMI TEETÄHIS

4. aprillist 8. septembrini oli ERMis ja Tartu kunstimuuseumis näitusesari «Sürrealism 100». ERMi väljapanekule «Praha, Tartu ja teised lood …» kutsuti koostööd tegema Praha rahvusgalerii, sest Praha oli 20. sajandil Pariisi kõrval sürrealismi olulisim keskus Euroopas. Näha sai selliste kuulsuste töid nagu Peeter Allik, Jüri Arrak, Karol Baron, Luis Buñuel, Salvador Dalí, Jan Daňhel, Giorgio de Chirico ja paljud teised.

Ülo Soosteri «Huuled» näitusel «Sürrealism 100». Foto: Sille Annuk

KUMMARDUS LEIDLIKKUSELE

24. aprillist kuni aasta lõpuni on linnamuuseumis, põllumajandusmuuseumis ja maanteemuuseumis huvilistele avatud näitused «Peedist pesumasin», mis tutvustavad nõukogude aja kasinates oludes elanud inimeste leidlikkust ja osavust.

TULISED MÕTTEVAHETUSED

10. mail tõi Soome instituut linnaujula randa mitu mobiilset sauna, kus peeti maha omalaadne arvamusfestival «Alasti tõde». Päevakajalisi arutelusid vedasid ajakirjanik ja saunafänn Rein Sikk, Ukrainasse rindesaunu toimetav filmimees Ilmar Raag, kirjanik Mika Keränen, filmi «Savvusanna sõsarad» produtsent Marianne Ostrat ja Tartu ülikooli maailmaülikooli projektijuht Triinu Laan.

Arvamusfestival «Alasti tõde». Foto: Kristjan Teedema

SUUDLEV TARTU

Suure suve juhatas sisse 18. mail Raekoja platsil peetud kontsert «Suudlev Tartu», millega muu hulgas tähistati 30 aasta möödumist Eesti esmakordsest osalemisest Eurovisiooni lauluvõistlusel. Mitme tuhande inimese ette astusid kõige armastatumad kodumaised lauljad, aga ka Austriale Eurovisiooni võidu toonud skandaalne Conchita Wurst. Kontserdi lõpetas üleskutse suureks ühissuudluseks, mida paraku paljud siiski järgima ei rutanud.

Kontserdile eelnes rahvusvaheline haridusprogramm «Esimene suudlus», mille eesmärk oli aidata parandada noorte teadlikkust seksuaaltervisest.

KÄBID KONVEIERILINDIL

25. maist 15. septembrini oli Otepää vallas ning tehnoloogia- ja kunstitalu Maajaam ümbruses vabaõhunäitus «Metsikud bitid». Huvilised said näha installatsioone tehnoloogilise kunsti silmapaistvamatelt tegijatelt, aga ka avastamist väärivatelt noortelt kunstnikelt. Võimalik oli osa saada tuuleraadiost ja metsaparfürmeeriast, kuulata üle karjamaa peegelduvaid kummastavaid helisid, transportida konveierilindiga käbisid metsast välja, elada kaasa võimatuna näiva ülesandega robotile ja palju muud.

«TANGENT» VANEMUISES

5. juunil jõudis Vanemuise teatrisse legendaarse jaapani meediakunstniku Shiro Takatani uus lavastus «Tangent». Sellega tähistati maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. aastapäeva. «Tangent» käsitleb liminaalse ruumi temaatikat: tavalisuses peituvat erilisust ja kummalist ala, kus eksisteerivad samaaegselt kaks vastandlikku elementi.

Esietenduse lõpuaplausi ajal oli Vanemuises publiku ees ka teose autor Shiro Takatani (vasakul) ja etendaja Miyu Hosoi. Foto: Maanus Kullamaa

TALLINLASTE MENULAVASTUS

6.–20. juunini Kammivabriku tehasehoones mängitud Eesti Draamateatri lavastus «Rahamaa» tõi vaatajate ette Eesti pangandust raputanud skandaalil põhineva loo rahapesu telgitagustest. 11 etendust vaatas kokku üle 6600 teatrisõbra.

Eesti Draamateatri «Rahamaa» etendus Kammivabriku tehasehoones. Foto: Heikki Leis / Draamateater

KESKKONNASÕBRALIK DISAIN

6.–9. juunini toimus Estonian Fashion Festival, mis tutvustas keskkonnahoidlikest põhimõtetest lähtuvaid disainereid. Festivali kõrghetked jäid kolme eriilmelisse moeetendusse, et programm kätkes endas ka näitusi, töötubasid, harivate moefilmide linastusi, koolitusi ja seminare.

Tartu laulupidu. Foto: Kristjan Teedema

SUURKONTSERDID LAULULAVAL

Tartu laululava ärkas üle paljude aastate tõeliselt uuele elule. Kuuel suurkontserdil käis kokku üle 50 000 inimese, kes kulutasid selleks üle viie miljoni euro.

Silmapaistvate kontsertide jada algas 10. juunil, mil lauluväljakule saabus rokilegend Sting. Paar nädalat hiljem toimus sealsamas Tartu laulupidu. Juulis ehitati laulukaare ette eriti suur lava, millel andis esmalt oma lahkumiskontserdi kodumaine menuansambel Genialistid, seejärel teine maailmakuulus rokkar Bryan Adams ning lõpuks eri muusikažanrites tunnustust pälvinud «päikesepoiss» Jacob Collier koos vokaaldžässansambliga Take 6.

Septembri alguses esines legendaarne Smokie laulja Chris Norman.

PARIISLASTE TORMIS

15. juunil jõudis Veljo Tormise kooritsükkel «Unustatud rahvad» Chœur de l’Orchestre de Paris’ (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlasid tsükli kolm osa: «Isuri eepos», «Vadja pulmalaulud» ja «Ingerimaa õhtud». Lauldi vadja ja isuri keeles ning ingerisoome murdes Ingrid Männi juhatamisel.

Veljo Tormise kooritsükkel «Unustatud rahvad» Pariisi Orkestri Koori esituses ja Ingrid Männi juhatamisel. Foto: Margus Ansu

LOODUS JA THNOLOOGILINE KUNST

28. juunist 25. augustini oli kirjandusmuuseumis ja loodusmuuseumis rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus «Metsavaimud masinas», mis pakkus elusloodusega suhestuvat kunstikogemust. Osa võttis ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku.

STENCIBILITY 15

4.–7. juulil tähistas rahvusvaheline tänavakunstifestival Stencibility oma 15. sünnipäeva. Taaskord tõid kunstnikud Tartu tänavatele värvi, melu ja kultuuriprogrammi. Muu hulgas loodi Euroopa suurim liikuv kleepsunäitus, mida kandis üks linnaliinibussidest.

Kleepsubuss. Foto: Margus Ansu

KULLAFOND UUES KUUES

3. augustil peeti autovabaduse puiesteel tasuta suvepidu, kus tuli uues kuues ettekandmisele hulk nostalgilisi lugusid Eesti muusika kullafondist. Ebatavalistes kooslustes esinesid Peeter Volkonski, Sissi, Ollie, Liisi Koikson, Nele-Liis Vaiksoo, Heidy Tamme ja mitmed teised. Lisaks käis laval huumoritandem Märt Avandi ja Ott Sepp. Tanel Jonase lavastuses tegid kaasa live-bänd, Tartu akadeemiline meeskoor ning neli tantsugruppi: Shat​​é tantsukool, võimlemisklubi Janika, rahvakunstiseltsi Leigarid Tartu rühm ja Tähtvere tantsukeskuse tantsijad.

Suvepeo lõpetas Eesti veidraimaks koosluseks nimetatud metal-punkansambel Winny Puhhi, kes ühtlasi tähistas sellega 30. sünnipäeva.

TRIKITAJAD NAASID KOJU

Augustis naasis sünnilinna ekstreemspordifestival Simple Session. Kammivabriku vallutasid mitmeks päevaks maailma parimad BMX-ratturid ja rulamehed. Hullu trikitamist võis näha ka otse Emajõele rajatud laval.

Simple Session 2024 Atlantise maja ees Emajõel. Foto: Signe Oidekivi

TAEVAPARK PÕLVAS

16.–25. augustini pühitseti Põlva kultuurikeskuse uut Taevaparki. Selleks korraldati kaheksa eriilmelist üritust, mis andsid kokku huvitava sümbioosi eri kultuuridest ja usunditest läbi rituaalsete etteastete, muusika ja tantsu. Näha sai näiteks keerlevaid dervišeid, Jaapani taiko-trumme ning paljude muude kultuuride lauljaid. ülalise.

VIKERKAAREVÄRVILINE NÄDAL

Tartu Pride, mis oli LGBT+ ehk seksuaal- ja soovähemusi esindava kogukonna nädalane üritustesari, kulmineerus 17. augustil rahvarohke paraadiga ning jätkus samal õhtul mitme kontserdi ja peoga. Nagu seda sorti üritused ikka, äratas seegi elava arutelu erinevate arusaamadega inimeste vahel, üksjagu palju kulutati sellele aega ka linnavolikogus.

Tartu Pride rongkäik liikus 17. augustil Hurda pargist Raekoja platsile. Foto: Signe Oidekivi

PAGANLIK PÄRIMUSÖÖ

24.–25. augustil toimus Kubija laululaval Võru linna 240. sünnipäeva puhul Paganlik PärimusÖÖ. Pärimuskultuuri, teatrikunsti, valgusmängu ja looduskeskkonda siduval üritusel astusid üles näitlejad ja tantsijad Saare-, Viru-, Harju-, Võru- ja Setomaalt.

18. SAJANDIST TÄNAPÄEVA

25. augustil lõi kontsert «Pärt & Händel» Tartu Pauluse kirikus muusikalise silla 18. sajandi ja tänapäeva vahel. Esinesid rahvusvaheliselt hinnatud Arvo Pärdi interpreedid, Tõnu Kaljuste koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ning Põhjamaade juhtiv barokkorkester Concerto Copenhagen.

KLUBIKULTUURI ANATOOMIA 

19.–22. septembril raputas ERMi esimene siinne klubikultuurifestival Unda. Programmis leidus nii välismaiseid kui kohalikke DJsid ja live-artiste ning peeti klubikultuuriteemalisi vestlusi ja töötubasid. Kaastegev oli Berliini tuntud klubi Tresor.

ALATSKIVI VALGUS

Alatskivi loss korraldas 12. ja 13. oktoobril valgusfestivali Alatskivi Valgus, kus kohalik ajalugu elavnes läbi video, valguse ja heli ning käsitöö- ja maitseelamuste. Kahel õhtul leidis aset kuus ainulaadset etendust nii lossi juures kui ümbruskondsel maastikul.

Ryoji Ikeda isikunäitus ERMis. Foto: Sille Annuk

EKSKLUSIIVSED SUURVORMID MUUSEUMIS

2. novembril kõlas ERMis täissaalile Eesti filharmoonia kammerkoori ettekandes ja Tõnu Kaljuste juhatusel Jaapani hinnatud kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda uus heliteos «Vox aeterna». Eesti keele omapärast inspireeritud koorimuusika teos jõuab järgmisel aastal ka Pariisi filharmoonia lavale.

Ühtlasi avas kontsert Ikeda võimsa isikunäituse, mille keskmes on spetsiaalselt Tartu 2024 programmi jaoks loodud audiovisuaalsed installatsioonid. «The critical paths» valmis koostöös Tartu ülikooli genoomikainstituudi teadlastega ja selles on kasutatud Eesti aladel elanud ja elavate inimeste DNA-andmeid.

PILK KÕIGE ALGUSESSE

3. novembril avati Toomemäel ülikooli muuseumis näitus «Nähtamatu Tartu», mis tähistab 800 aasta möödumist linna algusest. Väljapanek viib külastajad rännakule läbi linna keskaegse ajaloo, pakkudes võimalust näha, kuidas 13. sajandi tartlased elasid, mida sõid ja kuidas riietusid. Arheoloogiliste leidude ja uusimate uurimistulemuste kaudu kirjeldatakse Tartu varajast ajalugu, mis muidu jääks nähtamatuks.

Muu hulgas on näitusel väljas 1686. aasta Tartu linnamaketi koopia, mida pole varem Eestis eksponeeritud.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias Eero Ehala magistriprojektina valminud makett, mis on koopia 17. sajandil valminud ajaloolisest maketist. Foto: Kristjan Teedema

Tartu 2024 arvudes

20 vallas ja linnas oli 1600 üritust. Põhiprogrammi ettevõtmisi toetas kultuuripealinna sihtasutus 17 miljoni euroga.

Emajõe ääres oli avatseremoonial 20 000 inimest, koos ERMi peoga osales 35 000 inimest. Teleülekanne kogus 231 000 vaatajat, neid oli ka välismaal.

Suudleva Tartu sündmusele tuli Raeplatsile kokku 10 000 inimest, sama palju oli rahvast suvepeol Emajõe kaldal.

Autovabaduse puiesteel käis kuu vältel 177 000 külastajat.

Tartu laululava suurkontserdid kogusid 48 500 kuulajat.

Kultuuripealinna publik ostis üritustele pileteid 2,8 miljoni euro eest; transpordile, majutusele, toidule, joogile kulutati umbes 2,3 miljonit eurot.

Draamateatri lavastuse «Rahamaa» etendustel Kammivabrikus käis 6618 vaatajat.

2024. aastal on Tartu kui kultuuripealinna teemal olnud välismeedias enam kui tuhat kajastust.

2022. aastast on kultuuripealinna ettevõtmistele õla alla pannud 5720 vabatahtlikku, kes on panustanud ligi 65 586 tundi.

Avaetenduse tarvis veeti 43 kilomeetrit kaableid, sh telele 5 kilomeetrit, elektrivarustuseks 19 kilomeetrit ja sama palju seadmete ühendamiseks.

Tartu 2024 tiim on 2022. aastast kontoris tarbinud 72 896 tassi kohvi. 2024. aastal on kulunud 82 kilo kohviube.

Kultuuripealinna meenevalikus oli 65 toodet, sealhulgas rannalinad, sokid, mütsid, kõrvarõngad, märkmikud.

Kultuuripealinna aastaks valmis 15 nimetust eritooteid: näiteks A. Le Coq müüs 198 761 pudelit limonaadi «Lillepidu» ja 124 594 pudelit õlut «Lust», Premia müüs 200 840 koorejäätist ja Lõuna Pagarid 40 851 pätsi Tartu 2024 leiba.

Tartu 2024 sotsiaalmeedia jälgijaid kogunes 54 598, kultuuripealinna kanalite sotsiaalmeedia postitusi on nähtud kokku 107 640 042 korda.

Koostas: JÜRI SAAR

Suvepidu Autovabaduse puiesteel. Foto: Kristjan Teedema