ARVUSTUS ⟩ Naise ja šamaani sulandumine Albert Gulgi näitusel

Albert Gulk ja tema joonistus näitusel Physicumi galeriis. Foto: Jaak Kikas

Albert Gulgi näitusel «Talveaeg» paelub joonistus «Šamaan ja naine» teistest enam oma peibutava pealkirja ja hea kompositsiooniga. Kui pildi kõrval seisatus autor, läks mulje veel paremaks, sest tuli tõdeda: harva on sellist kooskõla autori ja tema teose vahel. Gulk oleks oma halli-musta riietuse ja habemega nagu välja astunud miljööst, kus naine ühineb šamaaniga.

Gulgi piltide üheks suuremaks omapäraks on tihedus, kogu joonistus on kaetud pisidetailidega, taust õrnemalt, abstraksemalt, ornamentaalsemalt, figuuride juures jõulisemalt. Võrreldes teistega on see taies suurema keskendusega, joonistus ülevaatlikum ja monumentaalsem.

Kui ma kunstniku käest küsisin, kumb on kumb, oli ta selle ära unustanud. Küsimusele, kus on piir kahe figuuri vahel, sain vastuseks: «Nad on kokku sulanud.» Kõik sellel pildi ongi väga gulgilik - neil on kahe peale käsi ja jalgu ning üks käsivarre moodi kehaosa lõpeb justkui šamaanitrummiga, millest kasvavad välja silmadega olendid.