Rasmus Kattai: miks laenuraha ei too jõukust?

Rasmus Kattai Foto: Eesti Pank

Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus. Kui see oleks nii, siis miks on Eesti majandusel möödunud aastatel läinud halvemini kui Balti naabritel, kuigi riik on rohkem võlgu võtnud kui Läti-Leedu? Kui vaadata Euroopa riikide pikema aja saavutusi, siis ei paista, et majandusse pumbatud laenuraha oleks taganud jõudsama majandusarengu ja suurendanud inimeste jõukust. Võtkem Taani, Hollandi ja Rootsi – ühed paremal järjel Euroopa Liidu maad, ent riiklik laenukoormus on üks madalamaid.

Samas pole mitmed Lõuna-Euroopa riigid palju kordi suuremat laenukoormust võrreldavaks majanduseduks suutnud konverteerida. Riigi laenukoormuse tõus on tihti tõhusa majanduspoliitika puudumise tagajärg.

Riigi majandusarengut mõjutavad paljud asjaolud: geograafiline asukoht, loodusressursid, institutsioonid, regulatsioonid, haridussüsteem, poliitiline stabiilsus ja majanduspoliitika. Ammendavam loetelu on mõistagi pikem, sisaldades ka servamisi majandusasjadesse puutuvaid nähtusi, nagu kultuur, inimeste väärtused ning hoiakud jne. Kui geograafiline asukoht ja loodusvarad kõrvale jätta, siis muud asjaolud on suuresti riigi elanike ja ühiskonna enda määrata ning majandusarengu edukus sõltub sellest, kui tõhusaid lahendusi majanduselu korraldamisel leitakse.