Toyota ja Hyundai kasutavad Tartus toodetud komponente

H2Electro asutaja ja tegevjuht Henrik Hal hoidmas käes vesinikutootmiseks vajalikku komponenti. Foto: Signe Sillasoo

Eesti ettevõttele H2Electro, mis valmistab vesiniku tootmiseks vajalikke komponente, avanesid uksed pikaajaliseks koostööks Lõuna-Koreas. Juba nüüd tarnivad edasimüüjad toodangut konglomeraatidele Toyotale ja Hyundaile.

H2Electro valmistab rohelise energia ehk vesiniku tootmiseks vajalikke komponente. Täpsemalt tähendab see, et ettevõtte Tartu katsetehases toodetakse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri üksikelemente ehk keraamilisi rakke (cell – ingl k) ning virnasid (stack – ingl k).

«Meie innovatsioon peitub uudsetes materjalides,» selgitas ettevõtte asutaja ja tegevjuht Henrik Hal. «Teine oluline aspekt on see, kuidas me neid rakke toodame.»

Ettevõttel on Tartu teaduspargis 250 ruutmeetrit pinda, kus valmivad kõrgtemperatuursetes ahjudes mainitud rakud, mis on maailmas silma jäänud kvaliteedi, efektiivsuse ja stabiilsuse poolest.

Ettevõte on suunanud oma pilgu Aasiasse, mis on vesiniku kasutuses Eestist väga palju ees. Nii Jaapanis kui Lõuna-Koreas on vesinikutanklad normaalsus, elektri tootmine vesinikust on levinud ka tiheasustusalade majapidamistes. Praegu on H2Electrol mõlemas riigis edasimüüjad, kes vahendavad Eesti ettevõtte toodet kohalikele tööstusettevõtetele Toyotale ja Hyundaile. Eesmärk on jõuda mainekate töösturitega ka otsetehinguteni.

Värskelt sõlmiti ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) abil kokkulepe Lõuna-Korea virnatootjaga, kelle nime ei saada veel avaldada, ent kes kasutab Eestis valminud keraamilisi rakke nii enda tootmises kui teadus- ja arendustöös. Suurim nõudlus H2Electro pakutud komponentide järele on tuumajaamades, terasetööstuses ning ammoniaagi- ja metanoolitootmises.

Lisaks Aasiale on H2Electrol koostööpartner Taanis, läbirääkimised käivad prantslastega ning turuna sihitakse ka Saksamaad. Eestis sõlmiti kevadel leping Enefit Solutionsiga, et arendada vesiniku tootmiseks vajalikku elektrolüüserit.

«Saades Eestis kohapeal tugeva partneriga lõpptoodet arendada ja ehitada, annab see operatiivsuse ja ajalise kokkuhoiu. Samuti annab suurpartneri olemasolu koduturul omakorda kindlustunde ka välisturgudel,» kinnitas Hal.

Kindlustunnet ja tootmisvõimekust on vaja, sest Hali sõnul kasvab vesinikuturg järgmise 10 aasta jooksul ligi 1000 korda.

«Ma ei tea praegu isiklikult ühtegi tööstussektorit, mis kasvaks lähiajal tuhandekordselt. Kui aastal 2022 toodeti elektrolüüsereid pea üks gigavatt, siis aastaks 2030 peab olema nende toomisvõimsus 590 gigavatti aastas, et täita kliimaeesmärke, mida on Euroopa ja teised arenenud maad paika pannud, et üle minna fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale,» selgitas Hal lähituleviku perspektiivi.