juhtkiri ⟩ Majanduslangus närib turvatunnet

Toimetulekuks peavad paljud nipitama, valima näiteks odavama otsa makarone. Aga kui ka selleks raha ei jagu? Foto: Eero Vabamägi

Me õnnitleme end riiklikel tähtpäevadel ikka selle eest, et oleme jõudnud üles ehitada sellise Eesti, nagu meil on. Ja sinna juurde patsutame tunnustavalt õlale, et heaolu on suurem kui eales varem. Meie ühiskonna üks olulisi väärtusi on suur usaldus – nagisse jäetud jopet ilmselt ei panda pätsu ja plangu najale toetatud ratast või tööriista pigem ei nihverdata ära. See pole kombeks ja see pole kellelegi ellu jäämiseks vajalik. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, tuleb mängu sotsiaalhoolekandesüsteem.

Seda ilusat pilti murendavad paraku viimaste nädalate ja päevade sõnumid. Poevargused on tõusuteel, nendib politsei. Kusagilt varastatakse tööriistu ja aiatehnikat, teisalt pannakse pihta teepiirdeks olnud prusse või bussiputkade seinu. Lapsevanemad on võlgu lasteaiakohtade eest, ja kes võlgu ei ole, tunnistavad, et järjest kasvavad hinnad poes sunnivad nipitama.

Kuid kodanik peab oma kulud seadma tulude järgi, peaks seda tegema ka riik.