/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
Kui täna oma 209. tegutsemisaastat tähistav Tartu Ülikooli kunstimuuseum on seni oma ühte suurimat rariteeti – Saksa filosoofi Immanuel Kanti surimaski – eksponeerinud üksikutel näitustel, siis nüüd jääb kipsist taies püsivalt vaatajate ette spetsiaalselt ehitatud vitriinis.
Galerii: muuseumi haruldus jääb püsivalt vaatajate ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi direktor Inge Kukk rääkis Tartu Postimehele, et suurmehe näolt võeti ühtekokku neli surimaski, millest säilinud on ainult kaks - üks neist asub Berliinis ja teine Tartus. Berliini maskist erineb Tartu Ülikooli kunstimuuseumi valduses olev mask selle poolest, et tal on kadunud ülemine osa.
Kanti surimaski tõi Tartusse tema üks lemmikõpilasi Gottlob Benjamin Jäsche, kellele Kant pärandas muu hulgas ka mitmeid isiklikke esemeid. Esmalt asusid Kanti surimaskid Saksamaal ühe arsti valduses, kuid tema kogu müüdi 1825. aastal maha ning arvatavalt pärineb mask just sellest kogust. Tartu Ülikoolis filosoofiat õpetanud Jäsche tõi surimaski Emajõelinna arvatavalt ajavahemikus 1825 - 1832.
19. sajandi teisel poolel muudeti Tartu Ülikooli kunstimuuseum üksnes antiigimuuseumiks ning palju esemeid jagati teaduskondade vahel laiali. Kanti surimask anti anatoomikumile.
Haruldase teose sai muuseum tagasi 1980. aastal. Aeg-ajalt on Kanti surimask jõudnud erinevate näituste raames ka vaatajate ette, kuid viimased üheksa aastat on see asunud muuseumi fondis.