/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/04/18/1062964t1hdad8.jpg)
Kõrgharidusreform, mis kaotab alates 2013. aastast võimaluse nõuda eesti keeles õppivatelt üliõpilastelt õppekulude hüvitamist, sunnib Eesti Maaülikooli avama veterinaariatudengitele ingliskeelse õppekava.
Maaülikooli veterinaarõpe läheb osalt ingliskeelseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) eelarvest moodustab välistudengite makstav õppetasu 17 protsenti. Praegu kuulavad ka välistudengid, umbes 130 soomlast, loenguid ning teevad eksameid eesti keeles.
«Soomlased tulevad meile väga hea inglise keele oskusega, aga ma ei saa ka öelda, et neile eesti keeles õppimine raskusi valmistaks,» hindas VLI direktor Andres Aland.
Tunnustus löögi all
VLI eelarve on tänavu üle nelja miljoni euro, riiklik koolitustellimus moodustab sellest natuke enam kui 1,9 miljonit eurot.
Kui maaülikool võõrkeelset loomaarstiõpet ei avaks, kaotaks ta praeguste õppeteenustasu määrade korral aastas 700 000 eurot, kuid selletagi on instituudil praegu õppe- ja teadustöö normaalseks korraldamiseks puudu 1,1 miljonit eurot.
«Töötame kogu aeg miinuseelarvega,» nentis Aland. «Kui raha on puudu, ei jää meil muud üle, kui otsida võimalusi lisaraha hankimiseks.»
Eesti Maaülikool sai Euroopa veterinaarhariduse assotsiatsioonilt Euroopa Liidu standardeile vastava tasemetunnustuse 2009. aastal. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel tõdes, et selleks tegi ülikool tohutu töö, kulutas 16 miljonit eurot Eesti ja teiste Euroopa riikide maksumaksjate raha. Rumal oleks see kõik tuulde lasta.
«Rahvusvahelist kordushindamist säästurežiimile viidud õpe üle ei elaks,» tunnistas Koppel. «Analüüs näitas, et loomaarstide tellimine välismaalt läheks kallimaks kui nende õpetamine siin. Lisaks lihtsale majandusarvestusele on selge, et on teisigi kaalukaid argumente loomaarstiõpet jätkata.»
Soome veterinaariatudengite ühingu esimees, kolmanda aasta loomaarstiüliõpilane Pauliina Pietilä ütles, et soomlased on jäänud seni eestikeelse õpetusega rahule.
«Ingliskeelne õpetus kergendab küll alguses välismaalastel õppimist, aga vähendab võimalust õppida hästi ära eesti keel,» arutles Pietilä. Ta lisas, et ingliskeelne õpe jagab välismaalastest ja eestlastest tudengid kahte rühma, muutes eesti keele harjutamise keerulisemaks.
«Ootame siiski suure huviga, mis sellest reformist saab ja kas meil on oodata ka teistest rahvustest välismaalasi maaülikooli loomaarstiks õppima,» lausus Pietilä.
Haare laiemaks
Andres Alandi sõnul eeldab VLI, et ingliskeelne õpe tihendab konkurentsi loomaarstierialale, sest Tartu veterinaarõpet plaanitakse reklaamida ka Rootsis ja Norras.
«Keeleläheduse eelis tasulisel õppel kaob soomlastel tõesti,» sedastas Aland. «Samas, varem eesti keele äraõppinuna – ja Soomes neid võimalusi jagub – võib soomlane edukalt eestikeelsele riigieelarvelisele kohale kandideerida ja meie maksumaksja raha eest õppima pääseda.»