Kvartali kaubanduskeskusest sai avalik varjumiskoht

Kvartali kaubanduskeskuse maa-aluseid ruume saab edaspidi ohu korral varjumiseks kasutada. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Päästeamet sõlmis Kvartali kaubanduskeskusega koostöölepingu nende hoone avaliku varjumiskohana kasutamiseks, mis tähendab et Tartus on nüüd kaks eraettevõtet, mille maa-alused ruumid sobivad ohu korral varjumiseks.

Alles oktoobri lõpus sõlmis päästeamet avaliku varumiskohana kasutamiseks lepingu Tartu kaubamajaga, kuid Kvartali lisandumine on kasulik, sest aitab hajutada varju otsivaid inimesi, leidis Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Almar Nuuma.

«Kvartaliga sõlmitud koostöölepingu üle on tõeliselt hea meel, sest tänu veel ühe mahuka maa-aluse osaga hoone lisandumisega on kesklinna avalikes varjumiskohtades tagatud ruum juba väga suurele inimhulgale, kes ohu eest kiireks varjumiseks seda hädasti vajavad,» selgitas Nuuma.

Kuid Almar Nuuma jätkas, et oluline pole vaid kohtade maht, vaid seegi, et varjumiskohad oleksid üle linna rohkem laiali ning seepärast käib uute avalike varjumiskohtade leidmiseks töö edasi, näiteks Ahhaa teaduskeskuse ja Lõunakeskusega.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral varjumiseks linnas väljas liikuvatele inimesetele. Kvartal ja Tartu  kaubamaja on selleks väga heas asukohas, sest asuvad linnasüdames ning nende maa-alused betoonseintega parklad mahutavad rohkelt inimesi. Avalikud varjumiskohad võetakse kasutusele kasvava ohuprognoosi alusel ja sinna saavad minna inimesed, kes ootamatu ohu tekkimisel linnatänavatel viibivad.

Kodus või tööl olevad inimesed peaksid ohu korral varjuma selles hoones, kus asuvad.

Lõuna päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik andis Kvartali haldusjuhile Margus Tuulingule üle märgised, mis tähistavad hoone sobivust avaliku varjumiskohana kasutamiseks. Foto: Lõuna päästekeskus

Esmaspäeval andis Lõuna päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik Kvartali haldusjuhile Margus Tuulingule üle avaliku varjumiskoha märgistused, mis sellel nädalal ka hoonele paigaldati. «Meil on hea meel, et saame panustada oma kogukonna turvalisusesse, tagades Kvartali hoones töötavatele ja kesklinnas viibivatele inimestele uue suurima avaliku varjumiskoha,» ütles Tuuling.

Enne eraettevõtteid on Tartus osade oma hoonete keldrikorruste avalike varjumiskohtadena kasutamiseks nõusoleku andnud Tartu linn ja Tartu ülikool. Tartu linnapea Urmas Klaas märkis aga, et Kvartali lisandudes on nüüd avalikke varjumiskohti pakkuda kolmandikule linnaelanikest. «Kindlasti ei piirdu me sellega. Otsime koos partneritega kohti juurde, et saaksime pakkuda linnaelanikele maksimaalselt turvatunnet,» lisas meer.

Enamik avalikke varjumiskohti ei ole tavaolukorras varjumiskohana kasutatavad ning need avatakse suurenenud (sõja)ohu korral. Riikliku ohuprognoosi alusel antakse avaliku varjumiskoha omanikule selle avamise vajadusest teada vähemalt 72 tundi enne varjumiskoha kasutusse võtmist. Nii jõuab omanik asutuse töö ümber korraldada, ruumid varjumiseks ette valmistada ja nendesse sissepääsu tagada.

Varjumiskoha rajamise ja kasutuselevõtu vajadus eeldab hoonepõhist lähenemist ja planeerimist ning vastavat nõu saab päästeametilt. Praeguseks heaks kiidetud avalike varjumiskohtadega saab tutvuda siin.