Triin Roos: miks vene emakeelega noored jäävad ühiskonnaelust kõrvale?

Triin Roos Foto: Erakogu

Et koguda materjali sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui ka Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks, korraldas Eesti noorteühenduste liit Euroopa noortedialoogi konsultatsiooni. Eesmärk oli välja selgitada, kuidas hindavad noored oma heaolu Eesti ühiskonnas, kui kaasatult end tunnevad ja kui teadlikud on osalusvõimalustest. Erilist tähelepanu pöörati vene emakeelega noortele, sest nende teadlikkust ja osalust võib eesti keele piiratud oskus tugevalt mõjutada.

Mullu sügisel korraldati veebiküsitlus, millele vastas kokku 962 noort vanuses 13–30 aastat, vene keeles vastajaid oli 227. Selgus, et vene emakeelega noorte teadlikkus ja kaasatus on tõesti kehvem, nii tehti erinevas formaadis lisategevusi, et probleemi tuumani jõuda ja poliitikasoovitused koostada.

Tegureid, mis vene emakeelega noorte osalust ja kaasatust mõjutavad, on mitu. Keeleoskuse tase ja keele praktiseerimise võimalused mängivad suurt rolli. Soovitakse rohkem ja mitmekülgsemaid keelekursusi ning praktikavõimalusi, et arendada eesti keele oskust ja tunda end paremini integreeritud. Selleks võiks näiteks koos eestikeelse kooli või noortekeskusega korraldada keeleõhtuid või -kohvikuid, kus vene emakeelega noortel oleks võimalik suhelda eesti keeles ja leida sõpru, kellega eesti keelt praktiseerida.

Alahinnata ei maksa ka pere ja kogukonna rolli. Näiteks vanemate suhtumine eesti keele õppimisse ja keelevalik kodus võivad otseselt mõjutada noorte motivatsiooni keelt omandada. Kui vanemad ei toeta eesti keele õppimist või suhtuvad eesti kultuuri kriitiliselt, väheneb noorte valmisolek keelt õppida ja suureneb nende eraldatus Eesti ühiskonnast.

Paljud vene emakeelega noored on kogenud, et nad ei saa piisavalt hästi kätte vajalikku infot, mis puudutab näiteks poliitika kujundamist ja haridusvõimalusi, sealhulgas mitteformaalset haridust. Keelebarjäär ja teabe vähesus võivad tuntavalt takistada nende osalemist ühiskondlikes projektides ja panustamist kogukonna ellu. Keeruline võib olla leida teavet osalusvõimaluste kohta ning nad ei tunne piisavalt oma õigusi ja kohustusi. Kui infot leitaksegi, ei saada sellest tihti aru.

Euroopa noortedialoogi raames tehtud veebiküsitluse tulemused näitavad, et kuigi nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevad noored on kõige teadlikumad õpilasesindustest kui osalusvõimalusest, on vene emakeelega noorte teadlikkus 10 protsenti väiksem (84 vs. 94). See lõhe kehtib ka paljude teiste osalusvormide puhul. Samuti teavad nad vähem kohaliku tasandi osaluskogudest.

Mullu sügisel korraldati veebiküsitlus, millest selgus, et vene emakeelega noorte teadlikkus ja kaasatus on tõesti kehvem.

Ometi tuli uuringust välja, et kuigi vene emakeelega noorte teadlikkus osalusvõimalustest võrreldes eesti emakeelega noortega on väiksem, on näiteks osalemine õpilasesinduste töös vene emakeelega noorte seas populaarsemgi. Võrdluses eesti emakeelega noortega ilmnevad märkimisväärsed erinevused ka valimisaktiivsuses ja poliitilises osaluses. Valimisealistest eesti emakeelega noortest oli valimas käinud 46,05 protsenti, samas kui vene emakeelega noorte hulgas oli see näitaja vaid 12,78 protsenti. Ka veebikeskkondades ja omaalgatuslikes projektides osalevad vene emakeelega noored tagasihoidlikumalt. See viitab suurele lõhele ühiskondlikus aktiivsuses ja teadlikkuses.

Vene emakeelega noorte teadlikkust ja osalusvõimalusi on vaja parandada, et vähendada lõhet võrreldes eesti emakeelega noortega. Oluline on suurendada noorte teadlikkust erinevatest osalusvõimalustest ja pakkuda neile rohkem tuge, et nad saaksid ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda.

Mida teha, et vene emakeelega noorte osalust ja kaasatust parandada?

Eestis astutakse juba samme, et vene emakeelega noorte olukorda parandada. Olgu selleks näiteks üleminek eestikeelsele haridusele või mitmesugused algatused, mis toetavad kaasamist ja integratsiooni. Konsultatsioonil nimetasid noored mitut tähtsat valdkonda, kus nende arvates tuleks teha muudatusi, et suurendada kaasatust ja parandada osalusvõimalusi.

Esimese sammuna tuleks noorsootöötajatel pakkuda rohkem võimalusi õppida eesti keelt, et parandada vene emakeelega noorte suhtlemisvõimet. Keelekohvikud ja igapäevaelus keelepraktika korraldamine on olulised, need toetavad keeleõpet ja aitavad noortel ühiskonda paremini lõimuda. Samuti on tähtis luua kultuuriprogramme ja üritusi, mis toetavad vene emakeelega noorte kultuurilist identiteeti ning pakuvad neile osalemisvõimalusi. Riiklik tugi mitmekesistele kultuurifestivalidele ja -näitustele aitaks näidata, et vene emakeelega noortest hoolitakse ning neid väärtustatakse.

Selliste kogukonnakeskuste loomine, kus vene emakeelega noored saavad koos eestlastega koos käia, aitaks samuti tugevdada noorte sotsiaalset sidusust ja kaasatust. Need keskused peaksid pakkuma mitmekesist huvitegevust, kultuuriüritusi ja karjäärinõustamist.

Ühiskonnas on oluline suurendada suhtlust ning mõistmist eesti ja vene keele kõnelejate vahel. Toetades keelepraktikat ja vältides inimeste eraldamist (nt ürituste korraldamisel) ainult nende rahvuse või keele alusel, saab luua avatumad ja mõistvamad suhted eri kultuuride vahel. Samuti on vaja rohkem mitteformaalse hariduse ja kodanikuhariduse tegevust, et vene emakeelega noored mõistaksid ühiskonda paremini ning omandaksid samu väärtusi ja hoiakuid. Üks ootus noortevaldkonna töötajatele on näiteks selliste noortefoorumite ja arutelude korraldamine, kus erisuguse taustaga noored saaksid koos lahendada ühiskondlikke probleeme ja algatada koostööprojekte.

Uuenduslike ideede ja projektide ning noorte enda ettevõtlikkuse toetamine aitaks suurendada nende kaasatust ja osalust ühiskonnas. Noored ootavad ka mentorlusprogramme, mille kaudu saada vajalikku tuge nii isikliku kui ka ametialase arengu jaoks.

Kohaliku tasandi osaluskogude ja noorteühenduste kaudu tuleks kaasata vene emakeelega noori rohkem otsustamisse, võimaldades neil osaleda projektides ja algatustes, mis mõjutavad nende kogukonda.

Diskrimineerimisvastase tegevuse edendamine ja teadlikkuse suurendamine eelarvamustest on ka võtmetähtsusega. Näiteks võiks korraldada teadlikkuskampaaniaid, mis keskenduvad keelelise diskrimineerimise ärahoidmisele ning eri keelte ja kultuuride austamisele. Veel võiks pakkuda noortele teadmisi tööalase diskrimineerimise kohta. Noored ootavad, et koolid ja noorsootöötajad võtaksid aktiivsemalt seisukoha diskrimineerimise vastu, kaasates kogukonna organisatsioone ja kultuurirühmi, et edendada mitmekesisust ja sallivust.

Vene emakeelega noorte kaasamine ja osalus Eesti ühiskonnas vajab pidevat tähelepanu ja arendamist. Olulised sammud aktiivsema osaluse toetamiseks on teadlikkuse suurendamine, juurdepääsu parandamine ja sobivate tugistruktuuride loomine. Eriti tähtis on, et noorsootöötajad arvestaksid vene emakeelega noorte vajadusi ning looksid toetava ja kaasava keskkonna, mis julgustab neid ühiskonnaelus aktiivselt osalema ja end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena tundma.

Lugu esmailmus noorsootöö ajakirjas Mihus.