:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/12/16481008t1hc407.jpg)
Tartus Veerikul Lehola tänaval eramajas elav Aime Tuusis (89) on juba aastaid pahuksis naabritega, kelle puud kasvavad tema hoovi. Eakas naine on sunnitud tellima haljastustööd, sest ise ta selle kõige pügamisega toime ei tule.
Auhinnatud aia aastates perenaine kurdab naabrite üle ja hurjutab linnavalitsust (4)
Haljastustööde arveid tuleb siiski endal tasuda, sest linnavalitsus erakinnistute puude kõrgust või laiust ei reguleeri, mistap pole naabritelt ilma kohtuta lootust kompensatsiooni saada.
Probleem pole ainult visuaalne, vaid naabrite haljastus lükkab ka Aime Tuusise aia sissepoole ja rikub kauni Eesti kodu 2012 auhinnaga pärjatud maja õue.
Selliseid reegleid ei ole
Lisaks on perenaise sõnul häda selles, et naabrite kõrgusesse ja laiusesse kasvavad puud varjavad ära päikese, mida tal on taimede kasvatamiseks ja mesilaste pidamiseks vaja.
«Naabrite elupuud on nii kõrged, et mul ei paista enam päike hoovi, elaks nagu kuskil urus. Ka õhku ei liigu siin enam ja selle kõige tõttu on kahjustunud 26 kuuske ja osa viljapuid, mõne olen pidanud juba maha võtma ja eks teisigi ootab sama saatus,» tõdes Tuusis.
Selliseid reegleid Tartus ei ole, mis ütleksid, kui suur vahemaa peab puudel-põõsastel naaberkrundiga olema, samuti ei reguleeri miski haljastuse maksimaalset kõrgust. Kohaliku omavalitsuse määrata ei ole see, millise puu ja kui kaugele peab keegi istutama, selgitas Tartu linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool.
«Pole ka ühtegi sellist seadusepügalat, mis laseks omavalitsusel neid reegleid tekitada, sest see tähendaks eraõiguste piiramist,» märkis Pool.
Aime Tuusise väitel olid Tartu linnas seesugused nõuded kümmekonna aasta eest siiski korraks olemas, kuid need kaotati üsna ruttu ära.
«Mille eest kõik need inimesed seal Euroopa kultuuripealinna valitsuses palka saavad, kui mitte keegi ei vastuta selle eest, et oleks selgelt kirjas, kui kõrgeks ja kui kaugele naabri aiast tohib heki istutada,» heitis aastates naine ette. «Elurikkuse jaoks on meil mitu spetsialisti, aga neile vist ei õpetata koolis eramajade haljastuse kohta midagi.»
«Mina ei tea, et oleks olnud sellist aega, kus linn või vald ütleb, kes ja kuhu midagi istutada tohib,» tõrjus etteheidet ligi 30-aastase staažiga linnaametnik Andres Pool. «Nagu ei ütle omavalitsus, kes tohib millisesse majja korteri osta või mitte ja milline nägu tal peab peas olema.»
Ta lisas, et kui ühe naabri haljastus hakkab teisel näiteks aiapiirdeid lõhkuma, siis selleks on asjaõigusseadus.
Selle seaduse kohaselt on kinnisasja omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnistult tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnistu kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
Nii ongi Aime Tuusis ka talitanud, tellides kõrvalaias kasvavate metsviinapuude eemaldamiseks abilised haljastusfirmast, sest eakal naisel pole enam jaksu kõike ise teha, ka ei ulata ta ise piisavalt kõrgele. Mis tähendab, et tal tuleb selleks oma raha kulutada.
Naaber, kelle aias metsviinapuud kasvavad, rääkis aga, et hoopis proua ise on pea 30 aastat järjest leidnud aina uusi probleeme, mille kallal naabritega nokkida. Anonüümsust palunud naaber märkis, et on mõelnud seetõttu ka minema kolida. Tema sõnul on kohal käinud isegi politsei, sest Tuusis käis omavoliliselt tema hoovis metsviinapuid pügamas.
«Jah, politsei tõesti käis siin, aga mina pole naabrite hoovis käinud, vaid olen metsviinapuid püganud enda hoovist,» väitis Tuusis. «Ma ei taha kellegagi tülitseda. Soovin vaid, et Tartus kehtiksid kõigile ühtsed haljastusnõuded ja linnavalitsust hooliks siinsetest aiapidajatest.»
Aime Tuusise juures on korduvalt käinud ka Tartu järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ülle Neeme. Ka tema tõdes, et linnavalitsus naabrite erimeelsustesse ei sekku ega dikteeri, kuidas keegi oma kinnistul taimi peab kasvatama, ainus võimalus on kohtusse pöörduda.
«Sellisel juhul on võimalus need kulud naabrilt kohtu kaudu sisse nõuda, kuid sedasi naabritega asju ei aeta, et keegi kolmas peab tulema ja minu eest kaklema,» nentis ka Pool. «Oleme prouale ka neljal korral selgitanud, et Tartu linnas sellist reeglistikku ei ole ja me ei saa seda ka kehtestada. Ühel naabril on ühed huvid ja teisel teised ning kui omavahel kuidagi kokkuleppele ei saada, mõistab meie riigis õigust kohus.»
/nginx/o/2024/11/12/16481009t1h2b96.jpg)
Üks kohtuasi on
Pool lisas, et kirjavahetusest Tuusisega on käinud läbi ka aasta eest ilmunud ajaleheartikkel sarnasest juhtumist riigikohtus, kus naabrid sõdisid elupuuheki pärast.
Riigikohus leidis, et igal kinnisasja omanikul on õigus otsustada oma maa kasutamise viisi ja korra üle, kaotajaks jäänud kaebajal tuli aga tuhandete eurode jagu naabrite kohtukulusid tasuda.
Toonase kohtulahendi järgi pidanuks kaebaja tõestama, et hekk varjutab tema krunti peaaegu täies ulatuses ja aasta ringi, millega kaasnevad talle talumatud tagajärjed.
Ka Lehola tänava aastates naise naaber jäi linnavalitsusega sama seisukohta jagama, et kui miski ei meeldi, võib proua kohtutee ette võtta.
Linnavalitsus alustas naabrite suhtes abihoonete pärast siiski menetlused
Aime Tuusis on lisaks haljastuse muredele Tartu linnavalitsusele teatanud naabrite kinnistutel aastate jooksul kerkinud abihoonetest, mis tema sõnul reeglitele ei vasta.
Ühel naabril oli enne viilkatusega abihoone, mille omanik lammutas, ja ehitas asemele kaldkatusega hoone. Kuna uus hoone sai üle 20-ruutmeetrine, oleks selleks pidanud linnavalitsusest võtma ehitusteatise.
«Alustasime menetlustoiminguid ning omanik on alustanud ehitise seadustamist, esitanud linnavalitsusele ka ehitusteatise ja -projekti,» lausus Tartu linnavalitsuse järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint. «Linnavalitsus vaatas selle läbi, tegime oma märkused ja parandamisettepanekud.»
Kui kõik märkused on kõrvaldatud, kaasatakse menetlusse ka naabrid, kes saavad avaldada oma arvamust – mida nad arvavad sellise ehitise püstitamisest ja kui hoonega ei olda mingil põhjusel nõus, tuleb naabril seda ka põhjendada.
Seejärel otsustab linnavalitsus, kas need põhjendused on asjakohased ja kas projekti tuleb seetõttu mingil määral muuta, või need pole asjakohased. Igal juhul peab põhjendama, miks luba antakse või ei anta, nipsust lube ei väljastata, kinnitas Aint.
Teinegi naaber on juba aastate eest laiendanud viilkatusega abihoonet, millel katusealust pinda on kokku rohkem kui 60 ruutmeetrit, ning selle suhtes on samuti algatatud menetlus, et ehitis seadustada.
Vanade ehitiste puhul annab linnavalitsus seadustamiseks aega pool aastat, kõnealusel juhul on aega veel detsembri keskpaigani.
Antud juhul tuleb tasuda 500-eurone riigilõiv ja teha ehitisaudit. Kui kõik on korras, menetletakse asja edasi ning kaasatakse lähinaabrid, kes saavad ka sel puhul oma arvamust avaldada. JENS RAAVIK