Supilinna armastus sai kaaned

Mika Keränen luges Oa tänavas ühe krundi piiril ette lõigu raamatust «Minu Supilinn» leheküljelt 99. Juttu on ohtlikust karuputkest, mis kasvab sellel krundil, nii et kuskil mujal elav omanik peab kesk­konnaametniku jutu järgi esimese asjana panema väravale luku. Vähemalt eile avanes värav lihtsalt lingile vajutamisest. Foto: Sille Annuk

Mika Keräneni uuest raamatust selgub, et ta suudab kirjutada mõnuga loetavalt ka täiskasvanuile. Aga nii äsja ilmunud teoses kui ka tema seni ilmunud lasteraamatutes on peategelane üks ja seesama – Supilinn.

Petrone Prindi üllitisena eelmisel nädalal trükist tulnud «Minu Supilinna» kaante vahel on sisuliselt kaks teineteisega mõnusasti läbi põimunud raamatut.

Üks neist jäädvustab Supilinna meieaegset kujunemist. Sest kui Keränen tuli aastal 1993 Soomest Tartusse õppima, oli see lagunenud majadega linnaosa üldiselt põlatud agul, ent on kasvanud soomlasest tartlase ja meie kõigi silme all kõrgelt hinnatud elurajooniks.

Ausalt ja avameelselt

Samas on «Minu Supilinn» jäädvustanud minategelase kujunemise lugu. Noormehest on kasvanud mees, kusjuures autor on mõneski peatükis, näiteks «Susanna» ja «Corinna», olnud armuseikluste pikantsusi kirjeldades vägagi avameelne.

«Kui ma hakkasin seda raamatut kirjutama, siis sain üsna varsti aru, et ega muud moodi ei saagi täiskasvanule kirjutada kui ausalt,» kommenteeris Keränen eile keskpäeval Supilinnas jalutades. «See on juba lugeja asi, kuidas ta seda võtab, aga endal oli väga mõnus kirjutada teadmisega, et kirjutan, nagu on.»

Erinevaid lugusid on 196-leheküljelise raamatu kaante vahel õige mitu. Enamasti on need sugenenud sõprusest endiste ja praeguste supilinlastega (Ergo Västrik, Anzori Barkalaja, Toomas Kalve, Kristiina Ehin, Mehis Heinsaar jt).

«Minu Supilinna-armastus sellest tekkiski, et mul oli siin palju häid tuttavaid, kelle juures ma külas käisin,» ütles autor eile Herne poe juures.

Muu hulgas ülistab Mika Keränen vastses raamatus puuküttel ahjusid ning laidab kinnisvarahaide tegusid.

«Ma lihtsalt ei saa aru, miks on vaja ehitada puumajade linnaosadesse niisuguseid maju, mis näevad välja nagu lennujaama terminal,» märkis ta. «Aguliarmastust ei ole igaühele antud. Logu puumaja võib esmapilgul tunduda eemaletõukav, aga see, kes teab, kui soe ja õdus see võib seest olla, näeb puumaja hoopis teistmoodi.»

«Minu Supilinna» sõnakasutus on nõtke ja loomulik nagu elu ise. Leidub ka käredamaid väljendeid.
Toimetatud on hoole ja armastusega. Reporter avastas ainult paar väikest viga: näiteks lk 29 on õppejõu nimeks Eino Laas, aga ka Laasi, ning lk 45 on kirjas Setomaa ja lk 46 Setumaa.

Supilinna raamatud

Omaette peatükiks Keräneni raamatus on pakkunud ainet Supilinna seltsi korraldatavad linnaosa päevad.

Ja nii tundub iseenesest mõistetav, et raamatu «Minu Supilinna» esitlus on laupäeval kell 13.45 Supilinna päevade platsil. Sealsamas algab orienteerumismäng, mis on inspireeritud Mika Keräneni teostest.

Ka tema järgmises Rampsi salaseltsi seikluste raamatus lastele käib tegevus ikka samas linnaosas.
Järgmine Keräneni lastekrimka on tema sarja viies raamat, paar kuud tagasi ilmus Olev Remsu mälestusromaan «Supilinna poisid» ... Keräneni arvates saaks Supilinnast avaldada veel nii palju erinevaid teoseid, et nendega võiks täita väikse maaraamatukogu riiulid.

Supilinna päevad

Täna on koristuspäev

• kell 18 algavad Supilinna koristustalgud, kogunemine on Marja tänava mänguväljakul.

Reede on supipäev

• kell 12 pakutakse tervele linnarahvale Raekoja platsil suppi,

• kell 18 algab Herne 25 maja juurest ringkäik parimate majade tunnustamiseks,

• kell 20 algab luule- ja kirjandusõhtu Meloni 3 lõkke ääres.

Laupäev on platsipäev Kartuli ja Oa tänava nurgal Emajõe ääres

• avamisele eelneb paraad, mis saab alguse kell 12 Riku kuju juurest Tähtvere ja Marja tänava nurgal.

Pühapäeval on avatud hoovide päev

• kell 12–20 hoiavad paljud supilinlased valla oma uksed, väravad, hoovid, pööningud ja südamed.

Allikas: www.supilinn.ee