Ülenurme õpilaste loodud lauamäng taskurahast läks rändama üle Eesti

Pildil (vasakult) Tuut (Toomas Tross), Ülenurme gümnaasiumi õpilaste juhendaja Kätlin Tamm ning õpilased Kristofer-Robin Anniko, Deisy Kukk (mänguga) ja Ardi Vaher. Nende taga politseikapten Maarja Punak ning Piip (Haide Männamäe. Lõpuks ka konkursi üks korraldaja Kaisa Gabral Finantsinspektsioonist. Foto: Erakogu foto

Ülenurme gümnaasiumis sündis Taskuraha lauamäng, millest sai laste lauamängude konkursi võidutöö ja mis saadeti rändama üle terve Eesti. Rahateemalise lauamängude konkursi korraldas finantsinspektsioon ja noorteinfoportaal Teeviit.

Ülenurme õpilaste loodud taskurahateemaline lauamäng sobib algkoolilastele, lasteaedade vanematele rühmadele ja miks mitte tervele perele. Hariv ja lõbus mäng aitab kinnistada teadmisi raha olemusest, ärgitab arutlema raha kogumise ja kulutamise üle ning arendab kriitilist mõtlemist ja otsustusvõimet.

Mängijad peavad langetama taskurahaga finantsotsuseid – kas kulutada või säästa, koguda pangas intressi või teha midagi muud. Lisaks arendab mäng arvutamisoskust ning õpetab märkama oma tegude ja nende tagajärgede seoseid.

Selle autorid on Ülenurme gümnaasiumi õpilased Deisy Kukk, Kristofer-Robin Anniko ja Ardi Vaher. Konkursi auhind oli võidutööst päris mängu tootmine.

«Lapsed õpivad kõige paremini mängu kaudu ning see rändama saadetav lauamäng pakub hariva ja lõbusa viisi rahateemadel arutleda ja teadmisi koguda,» märkis finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler 8. novembril aset leidnud pidulikul sündmusel.

Konkursi žüriiliikme ja Junior Achievement Eesti juhi Kersti Loori sõnul laekus konkursile palju vahvaid mänge. «Noorte loovus on piiritu ning äge oli vaadata, milliste ideede peale nad mängu prototüüpe luues tulid,» ütles ta ja lisas, et ka koolis mängu kaudu omandatavad teadmised kinnistuvad lastel paremini.

Teise žüriiliikme ja rahatarkuse eestkõneleja Kristjan Liivamägi sõnul on noorte loovus inspireeriv. Võidutöö, millest sündis rändmäng, on suunatud nooremale sihtgrupile, kellele on rahatarkuse mänge loodud pigem vähem. Lauamäng on ka õpetajatele hea abivahend lastega mängu mängides uusi teadmisi omandada.

Finantsinspektsiooni ja noorteinfoportaali Teeviit korraldatud laua- ja kaardimängu konkursile RAHAPADA saabus tänavu kevadel 57 tööd üle terve Eesti.

Vestlused politseinikuga. Foto: Erakogu foto

Ülenurme gümnaasiumis oli sel päeval võimalus rääkida ka politseinikuga ohtudest taskuraha kasutamisel ja sellest, kuidas ohte vältida. Lisaks andsid Piip ja Tuut lastele õpetliku ja lõbusa rahateemalise etenduse.

Õpetajad, kes nüüd soovivad rändlauamängu oma koolile kaheks nädalaks broneerida, saavad seda teha siit. Lauamänguga on kaasas töölehed, mida õpetajad võivad tundides kasutada. Komplektis on kaheksa lauamängu ja need mahuvad kahte kohvrisse.

Kuidas mängida?

Mäng koosneb mängualusest, mille juures on eri värvi hoiupõrsad, täring, neli erivärvilist põrsakujulist mängunuppu ning 1- ja 2-euroste müntide mängulised koopiad. Korraga saab mängida kuni neli inimest.

Iga võistleja valib endale sobiva värvusega põrsanupu: kas roosa, rohelise, sinise või kollase. Kui nupp valitud, valib nupuomanik endale sama värvi hoiupõrsa, kuhu hakkab koguma taskurahaks saadud münte. Alustades on igal mängijal taskurahaks kaks 1-eurost münti.

Mängulaual liigutakse numbritel 1–99 täringuga veeretatud silmade järgi.

Mängulaual on nummerdatud ringid. Punasele ringile sattudes jääd taskurahast ilma, rohelisel ringil peatudes aga saad taskuraha juurde. Edasi ja tagasi liikumised on tähistatud nooltega. Mõnes kohas pead langetama valiku ja sellest oleneb, kas kaotad raha või mitte. Üksikasjad on kirjas mängu juhendis.

Taskuraha mängu prototüüp, mis võistluselt võidu tõi. Pilt on tehtud suvisel lastekaitsepäeval Tartus, mil Teeviida telgis said lapsed seda mängu juba proovida. Foto: Ülenurme gümnaasium