Tartus ei muuda Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse võtmine ilmselt suurt midagi

Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel oli Tartu valijate nimekirjas 3500 mittekodanikku ning hääletamas käis neist 731. Foto: Sille Annuk

Valitsuse kava võtta põhiseaduse kiireloomulise muutmise abil järgmise aasta kohalikel valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõigus mõjutaks Tartu valimistulemust ja kujuneva volikogu koosseisu pigem vähe, kui üldse, leiavad Emajõelinna poliitikud.

Siseministeeriumi andmetel elab Tartus praegu 1975 Vene ja 76 Valgevene kodanikku. Halli passi omanikke on siin aga 1496. Kusjuures veel tänavu 1. jaanuaril oli siin 2135 Venemaa ja 92 Valgevene kodanikku.

Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2021. aasta oktoobris oli Tartu valijate nimekirjas 3500 mittekodanikku, hääletamas käis neist 731. Mittekodanike kilda kuuluvad ka Vene ja Valgevene kodanikud.

Ei ole määrav

Kuivõrd riigi valimisteenistus linnade ja valdade tasandil täpsemat statistikat ei tee, pole teada, kui paljud Tartus elavad Vene ja Valgevene kodanikud oma valimisõigust kasutasid.

Kuidas valitsuse kavandatav käik võiks Tartu poliitelu ümber kujundada? Emajõelinnas elavad mittekodanikud pigem ei kipugi oma hääleõigust kasutama, vastas erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) esimees ja Tartu linnavolinikSilver Kuusik.

Samas julgeb ta valitsuse plaani läbiminemises kahelda: «Ma pigem võtan seda praegu sellise mänguna, millest võitjana peaksid väljuma nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond. Kõige hullem oleks see, kui ühed erakonnad täiustaksid oma valijaskonda kodanike ja teised mittekodanike varal.»

Tartu linnavolikogus sotsiaaldemokraate eest vedav Mart Hiob pakkus, et sotside valijaid võiks Vene ja Valgevene kodanike hulgas olla küll ning mingi kadu võib valimistel seetõttu tulla. «Eks meil Keskerakonna või muude konservatiivse maailmavaatega erakondadega võitlus venelaste häälte üle käib,» sõnas Hiob ning lisas, et ilmselt ei ole Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse kadumine linnavalitsuse moodustamisel määrav.

Tõenäoliselt on sellel otsene mõju Tallinnas või Ida-Virumaal, leidis politoloog Martin Mölder.

Süvaanalüüsi tegematagi on selge see, et Tartus oleks agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmisel selgelt väiksem mõju kui näiteks Tallinnas ja Narvas, märkis linnavolikogu esimees Kaspar Kokk (Isamaa). «Arvestades praegust julgeolekuolukorda ei tohiks kindlasti muretseda ühe valimistulemuse pärast, vaid vaadata tuleb suuremat pilti,» lausus Kokk.

Tema sõnul on praegune lahendus justkui pool rehkendust, sest valimisõigus tuleks kohalike omavalitsuste valimistel ära võtta kõigilt mittekodanikelt.

Võrdlus Narvaga

«Ei oska öelda. Arvan, et suurt pilti see hääleõiguse äravõtmine Tartus ei muuda,» ütles valitsuse kava kohta Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Toomas Kapp.

Narvas, kus Vene kodanikke on umbes kolmandik elanikkonnast, nähakse Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmises valimistulemusele samuti pigem väikest mõju, vahendas «Aktuaalne kaamera» teisipäeval.

Tartus elav Narva linnapea, endine Emajõelinna keskerakondlaste esimees Jaan Toots leidis samuti, et suurt halba mõju valimistulemusele ilmselt karta ei tasu, sest Vene ja Valgevene kodanikud moodustavad Tartu elanikkonnast vaid üks-kaks protsenti ning valimas käivad neist kodanikest ehk pooled. «Narvas oli nii, et mittekodanikest käisid valimas vähem kui pooled,» meenutas Toots.

Aga kui valusalt võiks Keskerakond Tartus Vene ja Valgevene kodanike häälte kadumisest pihta saada? Toots pakkus, et suurt kahju see ilmselt ei tee. Ta nõustus, et keskpartei häältesaak võiks siin kahaneda umbes saja või poolesaja hääle võrra. 2021. aasta valimistel sai Keskerakond Tartus 3309 häält, mis tõi neile volikogus neli kohta.

Politoloog Martin Mölderi hinnangul ei mõjutaks valitsuse kava elluviimine eriti midagi. «Tõenäoliselt on sellel otsene mõju Tallinnas või Ida-Virumaal,» lisas Mölder.

Küsimusele, kuidas võiks Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse kadumine puudutada just Keskerakonna valimistulemust, vastas Mölder, et Tartus on Keskerakonna populaarsus mitte-eestlastest valijate seas vähenenud igasugustel muudel põhjustel, kuid täpset vastust sellele küsimusele on keeruline anda.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised leiavad aset tuleva aasta 13.–19. oktoobrini. Tartu linnavolikogus vajab täitmist 49 kohta.