/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/05/16468516t1h860d.jpg)
Holmi pargi ehk Atlantise ümbruse taashoonestamiseks seitse aastat tagasi korraldatud arhitektuurivõistlusest õppis Tartu, et sedasi ei saa ja pärast võistlustööde sõelumist ei jõutud isegi detailplaneeringu algatamiseni, sest tingimused olid mõnele krundiomanikule ahistavad. Nüüd on aga Tartu linnavalitsus jõudnud detailplaneeringu algatamiseni viisil, et päris selge ei ole, kuhu poole teel ollakse.
Selge on see, et Emajõgi ja äsja uuendatud kaldakindlustuse kallale ilmselt ei minda, aga mis saab Atlantise majast, kunagisest Kaunase restoranist, on juba segasem, sest kirjeldatud on erinevaid lahenduskäike.
Kaks lahendust
Tartu abilinnapea Elo Kiivet (SDE) tõdes, et need valikud on jäetud üsna vabaks, kuid laias laastus on valida kahe lahenduse vahel. Esimene neist on, et Atlantis jääb alles ja seda võib laiendada. Teine, et Atlantis lammutatakse ja tuleb täiesti uus hoonestus.
Mõlemat lahendus ühendab Kiiveti selgitusel jõeäärne ehituskeeluvöönd. Atlantise hoone ja jõe poole küünitav sammastel ruum sellesse ulatuvad, kuid hoone laiendus või uus hoone sellesse ulatuda ei tohi. Niisiis võiks see olla üks argumente säilitada vana kehandit, millel abilinnapea tõdemusel on ka nostalgiline väärtus.
«Sellest hoonest on saanud maamärk ja see on lausa kahe ajastu maamärk,» sõnas ta. «Restoran Kaunas 1960.–1970. aastatel, teiseks Atlantis kui 1990. aastate ehitusajaloo tähis. Praegu on see ka hoone, mis töötab. Tantsukool tegutseb ja sobib sinna hästi.»
Atlantise kohale ei tule kõrghooneid, nagu omanikud on aastaid tagasi välja pakkunud. Kogu planeeringuala maksimaalne korruselisus on viis kuni kaheksa.
Mis just on Atlantises säilitamisväärne, on Kiiveti hinnangul maitse ja arhitektuuriloolise väitluse küsimus, kuid kui hoonet laiendatakse, ei tohi uus maht n-ö pähe istuda ning fassaadil võiks taastada esimesel korrusel algse lahenduse, kus jõe pool oli hoone postidel ja möödujatel rohkem ruumi. Ehitustegevevuse algust on loota kõige varem paari-kolme aasta pärast.
Holmi kvartalisse kavandatakse uushoonestust koos ühiskondlike-, elu- ja äriruumidega ning maa-aluse parkimisega.
Mõne märksõna kohta saab praegu, kui planeering on alles algatatud, aga planeeringu koostajagi valimata, öelda, et ei tule. Atlantise kohale ei tule kõrghooneid, nagu omanikud on aastaid tagasi välja pakkunud. Kogu planeeringuala maksimaalne korruselisus on viis kuni kaheksa. See tuleneb muinsuskaitse eritingimustest ja ka üldplaneeringust, mida linnavalitsus muuta ei plaani.
Ning praegu on pigem tõene väide, et et ei tule Holmi tänavat ega Holmi silda. Viimase rajamiseks poleks linnal niikuinii raha, esimese rajamist takistaks aga tänapäevaks kujunenud krundistruktuur. «Varem oli meil lootus või ootus, et vaatame kvartalis piirid ümber. Nüüd püüame püsida krundipiirides. Aga ei välista, kui eesmärgid on täidetud, siis keeldu ka ei ole,» nentis Kiivet.
Kui palju jääb alles Holmi parki, sellele annab osaliselt vastuse üldplaneering. Rohealana peab säilima Raatuse tänava äärne maa, kus kasvab pärnarivi, ja ka Atlantise krundist Rahu silla poole jääv ala, mida aitab tajuda Atlantise tagant Rahu silla sihis kulgeva jalgtee pikendus.
Tegelikult on planeeringualal hulga säilitamisväärseks hinnatud puid. Puittaimede hinnangu koostas mullu Sulev Järve. Tingimuseks on seatud, et ärimaa kruntidel on kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast 10 protsenti ja ühiskondlike hoonete maal 20 protsenti.
Tegija selgub hankel
Ning kui pikalt kõlas linna argumentides, et Holmile tuleb riigimaja, siis Kiiveti kinnitusel sellise määratluse alla mahtuvat hoonet ei tule. Küll elab edasi mõte luua hoone, kuhu riigiasutused ja nende kliendisuhtlus tuuakse kokku. Aga selge on ka see, et kõik sinna ei mahu ja politsei vaatab oma hoonet kavandades hoopis Annelinna poole.
Tartu linnavalitsuse soov on sellele alale luua mitmekesine linnakeskkond, kuid milliseks see kujuneb, selle kirjeldamiseks on palju fantaasiaruumi.
Linnavalitsus koostab nüüd hanketingimusi, kuidas selgitada välja detailplaneeringu koostaja. Kiiveti kinnitusel ei ole valiku aluseks üksnes hind, arvestada tuleb ka tegijate võimekust ehk meeskonda, ning seda, milline on nende esialgne visioon.
Ehitustegevevuse algust on loota kõige varem paari-kolme aasta pärast.
/nginx/o/2024/11/05/16468517t1h9002.jpg)