SUUR LUGU ⟩ Laste trennitasud hakkavad peredele üle jõu käima, kuid klubide kulud kerkivad. Mis saab noortespordist?

Võimlemisklubis Janika käivate laste hulk on viimastel aastatel vähenenud, oma osa on selles ka A. Le Cocqi saali üürihinna tõusul, mis kergitab õppemaksu. Foto: Kristjan Teedema

Tartu spordiklubidele algas sügis kurva, ent ootuspärase teatega: spordisaalide ja -hoonete rentimise eest tuleb neil jälle rohkem raha välja käia. See tähendab paljudele lapsevanematele suuremat õppemaksu, mis kohati küünib juba saja euroni kuus.

Õppemaks on kasvanud igal aastal, nentis kolme tütre ema tartlanna Leen Saarniit. «Kui tõuseb viis eurot aastas, siis ma saan aru, sest igapäevaelu kallineb ka. Kuid 2022. aastal oli hästi suur hinnatõus – iga lapse pealt 20 eurot –, seda mäletan hästi,» ütles Saarniit ja lisas, et nii suur summa jäi talle mõistmatuks.

Tõsi, õppemaks pole talle laste huviharidusele minev suurim väljaminek – tema 10-, 12- ja 15-aastased tütred tegelevad võimlemisklubis Janika võimlemisega sellisel tasemel, et käivad tihti ka võistlustel.

Kuid treeningutasu on ikkagi kõrge, sest tänavu maksab Saarniit kuus kolme lapse eest 245 eurot õppemaksu. Seejuures tuleb teise ja kolmanda lapse eest isegi poole vähem tasuda, sest selle arvelt, et lapsed treenivad ühes klubis, saab soodustust.

Kahekordistunud rendihinnad

Sellegipoolest on viimase kolme aasta jooksul tema iga tütre õppemaks pea 30 euro võrra tõusnud. Suurenenud on ka summad, mida tuleb välja käia võistluste eest, sest nendegi korraldamiseks maksavad spordiklubid saalide eest kopsakat rendihinda.

«Meie klubi, Tartu võimlemise ja üldse võistlusspordi tulevik ei ole väga roosiline,» tõdes võimlemisklubi Janika tegevjuht Tuulika Mölder. Koos Võru osakonnaga on klubi hingekirjas ligi 400 last ja noort, kuid see arv on viie aastaga vähenenud ligi 20 protsenti. Sajast loobujast omakorda pooled on võimlemise katki jätnud viimase paari aasta jooksul.

Kui võimleja on rõnga õhku heitnud, tuleb tal mõnes kavas teha kolm tirelt ja siis rõngas uuesti kinni püüda. Seega iga saal trenniks ei sobi, vaja on kõrget lage. Foto: Kristjan Teedema

Tuulika Mölderi sõnul ei saa mööda vaadata ka vähenevast sündimusest, kuid teisest küljest on klubil tulnud lapsevanematelt üha enam õppemaksu küsida, sest saalide rentimine on aasta-aastalt kallimaks läinud. Nii ka kuue protsendi jagu sel sügisel, mil Tartu linnale kuuluva A. Le Coqi spordimaja haldaja, linna allasutus Tartu Sport tõstis saali renti üheksa protsenti. Algajate kuutasud algavad Janikas seega 50 eurost, edasijõudnutel küünivad summad aga saja euroni ja üle sellegi.

Et lapsi on rühmades niigi vähemaks jäänud, on Tuulika Mölderi sõnul tekkinud olukord, kus õppemaksu varsti enam tõsta ei saaks, sest muidu tuleks loobujaid juurdegi. Kuid mida vähem on lapsi, seda suurem on kulu iga rühma kohta. Võimlejatel on treeningutingimuste arvelt aga keeruline kokku hoida, sest ala nõuab suurt saali ja kõrget lage. Näiteks rõngaid ja kurikaid on vaja heita ligi kümne meetri kõrgusele, madalama lennutamisega ei jõua samal ajal tireleid tehtud.

Janika pole ainus klubi, mis kerkivate kulude tõttu on keerulises seisus, sest saali rendihinnad tõusid linna spordirajatistes mujalgi. Lisaks Tartu ülikooli spordihoones.

Viie aastaga on võimlemisklubis Janika trennis käivate laste arv vähenenud ligi kakskümmend protsenti, pooled on võimlemise katki jätnud viimase paari aasta jooksul.

Linna sportimiskohtades tuli olenevalt saalistrenti tõsta kuni üheksa protsenti, ütles Tartu Spordi juhataja Eve Lill. Samuti tuli kuni nelja protsendi võrra tõsta jalgpalli kunstmuruväljakute rendihindu. Ehk tõus oli umbes samas taktis nagu aasta varem. Või nagu aasta enne sedagi.

Prognooside kohaselt tähendab hinnakirja muutus Tartu Spordile ligi 3000-eurost lisaraha kuus. Suuresti kulub see töötajate palkadeks, sest alampalga määr tõusis, märkis Lill. Samuti tekitasid eelarve puudujäägi kerkinud maksud, aktsiisid ning linna vähenenud rahaline tugi.

Tänavu maksab tund noorte treeningut Tamme staadioni kunstmurul Tartu JK Tammekale 47 eurot, 2014. aastal maksis aga vaid 20 eurot. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Spordi uue hinnakirja tõttu on teisedki spordiklubid õppemaksu tõstnud või kaaluvad seda. Jalgpalliklubis Tammeka võib liikmemaks kasvada tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul uue aasta alguses viie kuni kümne protsendi võrra. Viimati kallines nende hinnakiri eelmise aasta novembris kümnendiku võrra, ka siis oli peamine põhjus Tartu Spordi kerkinud rendihinnad. Õnneks praegused mängijate nimekirjad drastiliselt kokku pole kuivanud, märkis Tiirik.

Ka ülikoolilinna ühes suurimas klubis, Tartu spordiseltsis Kalev pole noorte sportlaste read vähenenud, kõigi alade peale on ligi kümne aastaga hoopis sada noort juurde tulnud. Kokku on klubi hingekirjas neid nüüd ligi tuhat.

Kuid klubi juhatuse liikme ja Tartu spordiliidu juhatusse kuuluva Raido Mägi sõnul on ligi tuhandest noorest vähe, kui võrdlusesse tuua klubi spordirajatiste rendihinnad, neil tuleb maksta peamiselt linnale kuuluvate Turu tänava spordihoone ja Tamme staadioni ning Tartu ülikooli spordihoone kergejõustikuhalli kasutamise eest. 2015. aastal kulus selleks ligi 100 000 eurot, tänavu on arvestatud aga 220 000-eurose väljaminekuga.

Õppemaksudega seda vahet aga pikalt siluda ei saa. Kerkinud rendihinnad on Mägi sõnul juba kaasa toonud selle, et ülikoolilinna klubide keskmine õppemaks võib lähiaastatel jõuda iga õpilase kohta saja euroni kuus, et ots otsaga kokku tulla. See pole tema hinnangul aga jätkusuutlik, sest selline summa käib paljudele lapsevanematele üle jõu.

Et kerge ei ole, andsid mõista ka kolm lapsevanemat, kes laste huvides perekonnanime avaldada ei soovinud. Näiteks on oma kahe lapse huvitegevuse pärast mures tartlanna Triin.

«Karistada» saavad tublimad

Vanema, 12-aastase poisi kergejõustikutreeninguteks on ta seni raha leidnud, sest laps sihib tippsporti. Noorem, seitsmeaastane poiss aga veel proovib erinevaid trenne. «Huvitegevused, kuhu olen teda praegu viinud, on valitud pigem eelarvest lähtudes kui tema otsesest soovist, sest hinnatõusud piiravad valikuvõimalusi,» märkis ema.

Teisalt ei tähenda lapse huviharidus ainult õppemaksu, vaid ka spordivarustust ning laagrites ja võistlustel osalemist. Kaheksa korda nädalas ujumistrennis käiva lapse eest tuleb tartlannal Margel kuus maksta 75 eurot.

Kuid ujumisvõistluse üks ala tähendab lapse kohta 7–15-eurost stardiraha ning starte võib olla viis või enamgi. Võistlused kestavad tihti mitu päeva ning toimuvad näiteks Keilas, Kohtla-Järvel või Tallinnas. «Et Eestis on vähe 50-meetrise basseiniga ujulaid, siis tuleb laagritesse sõita ka välisriikidesse,» nentis Marge. Enamasti kestavad need ligi kümme päeva, mis tähendab perele ligi 1500-eurost väljaminekut.

Triin, Marge ja nelja lapse ema Liina ei taha lapsi huvitegevusest eemal hoida, sest kehaline aktiivsus tuleb lapsele kasuks. Ja kui laps on treeneri hinnangul nii tubli, et vääriks võistlusel osalemist, oleks sellest kõrvale jäämine lapsele kui karistus. Liina märkis, et kõige karmim võibki olla olukord, kus lapses nähakse potentsiaali, aga perel pole võimalik suurenenud kuutasusid enam oma eelarvesse mahutada.

Teisalt ei tähenda lapse huvihariduses osalemine ainult õppemaksu, vaid ka spordivarustust ning laagrites ja võistlustel osalemist.

Umbes nõnda on läinud kolme tütre emal Leen Saarniidul. «Kindlasti tuleb sel aastal võistluste arvelt kokku hoida,» ütles ta. «Arvan, et novembris-detsembris osaleme kolmel võistlusel. Eelmise aasta sama ajaga käisime kuuel-seitsmel võistlusel.»

Tal on tulnud valida, kes tütardest rohkem võistelda saab. «Kui mu kõige vanem tütar võimleb ikka tugeval tasemel, siis mingil määral pean piirama teisi lapsi,» ütles Saarniit. «Kui vanim sõidab välismaale koondisega võistlema, siis tema võistluskulud lähevad üle kahe tuhande euro, sest tuleb katta nii tema kui ka treeneri piletid ja ööbimine. Siis ma ei saagi Tartus sporti toetada, sest siit pean mingid võistlused ära jätma.»

Ta lisas, et sel aastal on isegi hästi: tänu Tartu 2024-le on mitmed suurvõistlused toimunud ülikoolilinnas, aga see ilus aeg saab peagi läbi.

Sisehooajal peetakse kergejõustikuvõistlusi TÜ spordihoones, kus on head tingimused. Kuid Tartu spordiseltsile Kalev teeb muret, et sealne treeningute maht võib noortel kokku kuivada, sest halli rent on kallis. Foto: Tairo Lutter

Saarniidu jutust peegeldubki Tartu spordiseltsi juhatuse liikme Raido Mägi sõnul noortesporti ohustav teine tahk: õppemaksu jõuab lapsevanem ehk veel maksta, aga kas raha jätkub ka laagritele, võistlustele ja varustusele. Ta andis mõista, et kui praegu saab Tartuga siduda tippsportlasi, nagu Rasmus Mägi, Karel Tilga või Julia Beljajeva, siis nüüd on tekkinud olukord, kus tulevikulootustel ei pruugi tippu jõudmiseks nii häid võimalusi enam olla.

Mõtet laiendas Tartu spordiseltsi Kalev tegevjuht Kaire Nurja, kelle sõnul on kergejõustikuks väga head tingimused Tartu ülikooli spordihoones. «Aga kui halli rentimine on väga kallis, siis meie tublid noored kergejõustiklased ei pääse sinna nii sageli, kui treenerid soovivad,» lausus ta. Klubi ja vanemate rahakoti säästmiseks ongi aeg-ajalt tulnud saalide asemel eelistada soodsamaid võimalusi. «Oleme püüdnud vanemaid säästa,» selgitas Nurja.

Emad on seda meelt, et nende laste treenerid teevad oma tööd suure südamega. Kuid Marge sõnul on tajuda ka nende murelikkust ja ettevaatlikkust. «Tihti on treenerid sunnitud lapsevanematelt üle küsima, kas ikka võib nii palju starte kirja panna, see on ju lapsevanema rahakotile kulukas,» nentis ta.

Kui palju maksab lapse treeningukord?

• Tartu linn toetab sel aastal spordiklubisid iga linna registreeritud lapse treenimise pealt aastas kuni 270 euroga. 2023. aastal oli pearaha suurus kuni 250 eurot, 2018. aastal kuni 234 eurot, 2013. aastal kuni 223 eurot.
• Mullu sai Tartu Kalev pearaha eest teha Turu tänava saalis ligi 20 treeningut, 2013. aastal aga 50.
• Tõusnud rendihindade tõttu on Tartu Kalevi aastane õppemaks tõusnud kergejõustikus 450 euroni, 2013. aastal oli see ligi 170 eurot. Korvpallis on tõus olnud ligi 160 eurolt 400 eurole.
• TÜ spordihoone kergejõustikuhalli pääse: spordiklubile 4,25 eurot (enne 3,15 eurot), teistele noortele 5 eurot. Tallinna kergejõustikuhallides spordiklubidele 1,5–1,85 eurot, teistele lastele 3 eurot.
• Tamme staadioni kergejõustikupääse: lastele 2,5 eurot ja noortele 3,5 eurot (ei tõusnud), täiskasvanutele 4 eurot. Tallinna Kadrioru staadioni kergejõustikupääse: spordiklubide lastele 2,5 eurot, teistele 4 eurot.
• Annelinna kunstmuruväljakul: kogu jalgpalliväljak 47 eurot, pool 31 ja 1/4 väljakut 18 eurot (hinnatõus kuni paar eurot), mis jaguneb vastavalt grupi suurusele.
• Sellel aastal maksab üks tund noorte treeningut Tamme staadioni kunstmurul Tartu JK Tammekale 47 eurot, 2014. aastal aga 20 eurot (kasv 135%).
• Annemõisa jalgpallihalli rentimine üheks tunniks noorte treeninguks maksab tänavu 85 eurot, mullu 77 eurot. Viljandi Männimäe jalgpallihallis on hind kuni 56 eurot.

Allikad: Tartu Sport, Tartu spordiliit,Tartu JK Tammeka ja spordirajatiste kodulehed

Ka vilunud treenerid võivad palgatõusust vaid unistada

Tartu spordiliidu juhatuse liige Raido Mägi. Foto: Margus Ansu

Aina kasvavate hindade juures on Tartu spordiseltsi Kalev tegevjuhi Kaire Nurja sõnul ehk kõige kurvem tõsiasi, et treenereid pole võimalik väärtustada.

«Näiteks vana kooli kogenud treenerid – palka nad juurde ei saa, aga nad ikka tulevad ja tegelevad lastega. Ostavad oma raha eest võistlustel ka toidud, organiseerivad transpordi,» rääkis Nurja. «Kuid kui rendihinnad lähevad muudkui eest ära, siis ma ei näe, mille arvelt saame treenereid väärtustada.»

Ehk teisisõnu: palku pole võimalik tõsta, sest õppemaksu tõus läheb klubi rendiarvete katteks.

See tekitab omakorda küsimuse, miks peaksid noored tahtma treeneriks saada. Sellele probleemile juhtis Tartu spordiliit tähelepanu juba eelmisel sügisel ning liidu tehtud ettepanekud linnavalitsusele ja Tartu Spordile pole muutunud ka aasta hiljem.

Liidu soov on, et Tartu Spordi hallatavate spordirajatiste hinnakiri ei kallineks vähemalt 2025. aasta lõpuni. Samuti, et sama kaua ei tõstaks hindu Aura veekeskus ega Tartu ülikooli ja maaülikooli spordihoone.

See annaks spordiklubidele Tartu spordiseltsi Kalev juhatuse liikme ja Tartu spordiliidu juhatusse kuuluva Raido Mägi (pildil) sõnul teatud kindluse, et aasta jooksul ei pea arvestama äkitselt suurenevate väljaminekutega.

Ühtlasi võiks nii tekkida võimalus treenerite palka tõsta. Kolmas ettepanek oligi, et Tartus kerkiks 5.–8. kategooria treenerite töötasu seniselt 1400 eurolt 1600 eurole ehk samale pulgale kultuuritöötajatega ning et sõlmitaks Tartu spordiliiduga kokkulepe töötasu edasise tõstmise kohta.

Tartu Spordi juhataja Eve Lill sõnas, et praeguse kava järgi pole neil uuel aastal kavas rendihindasid tõsta. Kuid et Tartu Sport on Tartu linnavalitsuse halduses, sõltub paljuski linnaeelarvest. Samuti turuolukorrast.

Lahtisi otsi on seega mitu ning selleks soovibki Tartu spordiliit asjaosalistega ühise laua taga probleemi lahendada. Kui liit lootis, et selle lükke teeb pöördumise peale linnavalitsus, siis viimane andis arutelu siiski spordiliidu korraldada. Millal see õnnestuda võiks, ei ole teada.

Aga veidi on spordiliidu vaev juba vilja kandnud, sest Tartu ülikooli spordihoone hinnakirja kallinemine suudeti spordiklubide jaoks sel sügisel kavandatust väiksem hoida. HENN UUETOA