Ismail Mirzojev: riskantne äri pooltühja vanglaga

Ismail Mirzojev Foto: Erakogu

Valitsuse otsus alustada konsultatsioone Tartu vangla osaliseks rendileandmiseks välisriikidele on tekitanud mitmeid strateegilisi küsimusi ning süvendanud kahtlusi otsuse läbimõelduses. Teema puudutab otseselt nii regionaalset majandust, riiklikku julgeolekut kui ka varasemate strateegiliste otsuste kvaliteeti. Tartu linnavolikogu endise liikmena pean oluliseks analüüsida selle initsiatiivi võimalikke tagajärgi ning hinnata, kas see samm teenib Eesti riigi ja eriti Tartu linna pikaajalisi huve või on tegu läbimõtlemata strateegilise otsusega.

Tartu vangla rajamine oli omal ajal üks suurimaid taristuinvesteeringuid Lõuna-Eestis, selle maksumus ületas sadu miljoneid Eesti kroone. Eesmärk oli pakkuda nüüdisaegset lahendust Eesti vanglasüsteemi vajadustele ning tugevdada regionaalset turvalisust. Siiski olid juba siis mitmed juhtivad poliitikud, sealhulgas tolleaegne Tartu linnapea, projekti suhtes kriitilised. Linnapea rõhutas, et sellise rajatise asukoht ja suured kulud ei pruugi tuua linnale ega piirkonnale oodatud kasu ning võivad mõjutada negatiivselt Tartu mainet.

Nüüd seisame silmitsi tõsiasjaga, et Tartu vangla on osaliselt kasutamata: vabu kohti on ligikaudu 600. See viitab võimalikele strateegilistele planeerimisvigadele ning ressursi ebatõhusale kasutamisele. Tekib küsimus: kas vangla rajamise otsus põhines realistlikel prognoosidel või oli see poliitiliselt motiveeritud samm, mis ei arvestanud tegelikke vajadusi ja võimalikke ohte?