Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa mahepoliitikal on silmaklapid

Keit Pentus-Rosimannus Foto: Madis Veltman

Eesti on Euroopas mahepõllumaa osakaalult teine riik, kohe tugeva mahetraditsiooniga Austria järel ning eespool sellistest ökohiidudest nagu Saksamaa, Taani ja Rootsi. Selle ilusa numbri taga on aga mure sektori tuleviku pärast.

Puhas toit ja hoitud loodus on eurooplastele tähtis ning see on põhjus, miks Euroopa Liit toetab mahepõllumajandust miljardite eurodega. Aastatel 2014–2022 läks selleks 12 miljardit ning 2023–2027 veel enam, 15 miljardit. Põllumajandus on suure keskkonnamõjuga tegevus ning selle vähendamine tähendab märkimisväärseid kulusid – on igati õiglane, et aitame põllumeestel seda koormat kanda. Kuid sama tähtis on, et Euroopa toetus läheks just sinna, kus seda kõige enam vaja ning kus see ka reaalset tulemust toob.

Reeglid ei sea põllumeestele kohustust toetuse saamiseks midagi toota, meil ei ole aimugi, kas ja kui palju 12 miljardi eest mahetoitu tegelikult juurde tuli.