Viimastel kuudel olen kuulnud üha enam mõtet, et esmajärjekorras peame linnakeskkonnas tagama ohutust. Konkreetsemalt on välja toodud, et näiteks oja on ohtlik, kuna sinna võib sisse kukkuda. Samal põhjusel on ohtlik kraav ning ka lamapuit ja kivid on mänguväljakul ohtlikud. Seetõttu tuleb neid vältida. Kui nüüd järele mõelda, siis kas ei ole üllatav, et need ohuallikad kõik on looduslikud? Me nagu kardaksime loodust!
Tellijale
Indrek Kuusk: kas me kardame loodust?
Vaieldamatult on ohutuse tagamine väga oluline. Kuid kas me ikka oleme oma linnakeskkonnas ohud õigesti tuvastanud? Leian, et mitte ja lühinägelikult tegutsedes hoopis suurendame ohte või tegelikult isegi juba süvendame realiseerunud riskide negatiivseid tagajärgi.