ajalugu ⟩ Õpilased lasksid 75 aastat tagasi õhku Raadi parki püstitatud punamonumendi

Siberi-vangistusest tagasi jõudnud Sini-Must-Valge liikmed Heiki Vaibla (vasakult), Karl Piir, Aime Teska (Espenberg), Jüri Mootse, Riita Vint (Sarv), Ellen Rander (Kelder), Ülo Raidma, Virve Ojamäe (Krist), Rein Liik, Ilmar Madisson ja Ivar Kurg. Foto: Tartu Linnamuuseum

Raadi pargis kaikus 1949. aasta 5. novembri viimastel minutitel plahvatus, mida ümbruskonna elanikud seostasid Nõukogude okupatsioonivägede tavapäraseks muutunud tegevusega lennuväljal. Südaöise müra tegelik põhjus selgus järgmise päeva varahommikul, kui Raadi õppemajandisse tööle ruttavad lüpsjad avastasid, et langenud punaarmeelaste ühishaual pargis asunud automaadiga relvastatud punasõdurit kujutav monument on oma aluselt kadunud.

Õppemajandist teavitati miilitsat ja peagi jõudsid sündmuskohale operatiivtöötajad. Saabujate hulgas oli riikliku julgeoleku ministeeriumi (RJM) Tartu osakonna korrapidaja Viktor Lieberg, sest tegu oli tõsise nõukogudevastase kuriteoga. Samal päeval, 6. novembril pidid Tartu käitiste ja asutuste esindajad asetama pärjad punamonumendi jalamile. Hetkega oli sattunud ohtu oktoobripühade propagandaürituse toimumine.

Monument Raadi pargis, pildistatud enne 1949. aastat. Foto: Leopold Matt/Erm