PILDID JA VIDEO ⟩ Kliinikum katsetas üleujutuste tõkestamiseks vahendeid, mida Eestis veel pole

Kliinikumi juures katsetati üleujutuse selliste punaste elementidega, mida Eesti veel kasutatud pole. Nendest moodustav sein laoti kokku vaid mõne minutiga. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Augustikuus tabas ülikoolilinna nii suur paduvihm, et sellest tekkinud uputus levis muu hulgas Tartu ülikooli kliinikumi ühe hoone alumistele korrustele. Et seda enam ei juhtuks, plaanib kliinikum esimesena Eestis hankida soodsad ja lihtsasti kasutatavad tõkkeseinad, mida täna Puusepa tänaval ka katsetati.

Kliinikumi verekeskuse ees seisis neljapäeval kella 13 paiku tuletõrjeauto ning ümbruses sagisid päästjad ja haigla personal. Esmalt peeti omavahel aru, kuid peagi lasid päästjad voolikutest vee sõiduteele valla ning üheskoos asuti meetrikõrguseid punaseid plastelemente parkla sissesõidutee ette tarima.

Vesi üha voolas, kuid vaid mõne minutiga moodustasid punased plasttükid ühtse seina, mis uputust imiteeriva veehulga kliinikumist edukalt eemale suunas. Niiviisi oleks saanud ära hoida ka 6. augusti uputusest tekkinud haigla osalise ravitöö katkestamise. 

Harjutust jälgis huviga Toomas Villo, kes, kummikud jalas, üha mööda vett ringi plätserdades nendest elementidest rääkis. Ta on osaühingu Eurosec müügijuht ning ta tutvustas, et nende ettevõte tegeleb Baltikumisse kaitse-, politsei- ja päästevarustuse tarnimisega. See lahendus, mida kliinikumi juures katsetati, on neil tema sõnutsi uus – seni on Eurosec seda vaid Lätti müünud.

Toomas Villo sõnas, et pääste- ja kaitsevarustuse puhul tuleb pidevalt leida uusi ja paremaid lahendusi. Ta tõi näite, et uputusi saab tõkestada ka näiteks liivakottidega, kuid nende kasutamine tähendab ju esmalt kottide liivaga täitmist, siis paika vedamist. Kuid see on aeganõudev töö ja enne jõuab vesi hoonesse, kui liivakotid paika saab, pakkus ta. Pärast on seegi oht, et need lähevad hallitama, jätkas ta.

Need punased L-kujulised seinad aga ei kõdune ega idane, need on plastist. Villo selgitas, et neid toodab Rootsi ettevõte Noaq ja et nimeks on neil Boxwall. Kuid lihtsustatult öeldes on tegu tõketega, mida saab puslelikult kokku liita nii, et moodustub ühtne sein. See toimib uputuse korral tänu oma L-kujule, sest kuna vesi uhtub selle ühele küljele, püsib tõke raskuse all paigal.

Toomas Villo sõnas muu hulgas, et esimese hooga kavatses Eurosec neid tõkkeid pakkuda päästeametile. «Kuid siis tuli Tartus uputus,» jätkas ta. See oligi põhjus, miks neid seinu ka kliinikumile pakuti.

Kliinikumi äriarendus- ja haldusjuht Tauno Vanaselja rääkis, et neid tabanud uputuse järel kaaluti palju variante, kuidas sellist olukorda edaspidi ära hoida. Kuid Euroseci pakkumine tundus kõige lihtsam ja ka taskukohane. Tüki hind on Toomas Villo sõnul 200 eurot, kuid et kliinikumi piisaks poole meetri kõrgustest tõketest, on hind poole soodsamgi.

Täna kliinikumi ees olnud tõkked aga kliinikumile ei kuulu, need olid seal vaid katsetuse jaoks. Kas ja millal kliinikum neid hangib? «Tahtsimegi täna neid proovida ja nüüd hakkame läbirääkimisi pidama,» kostis Tauno Vanaselja. Täpsustuseks ütles ta, et kohe peale õppust oli plaanis esmalt laua taga arutada, kui palju ja milliseid «pusletükke» kliinikum vajab.

Tükke on Eurosecis töötava Toomas Villo sõnul erinevaid. Esmalt on sellised, mille kokku liitmisel moodustub sirge sein. Kuid on ka erinevaid nurgadetaile, et tõkke saaks rajada ka ebatasasele pinnale. Tartu ülikooli kliinikumi juures rääkisid asjaosalised, et sealne tõkkesein peaks olema selline, et vee saaks sõiduteelt parki suunata. Nii ei juhita vett ümbruskonna kinnistutele ja võidavad kõik, leidis Tauno Vanaselja.

Lõpetuseks märkis Euroseci müügijuht Toomas Villo aga, et nende tõketega annab kaitsta ka eramaju. Näiteks saab neid kokku laduda ringiratast ümber hoone.