Vanemuise sümfooniaorkester annab hingedeajal neli kontserti

Hingedepäeva kontserte juhatab dirigent Risto Joost ning koos solistidega astuvad üles Vanemuise sümfooniaorkester ning ooperikoor. Foto: Maris Savik / Vanemuine

Hingedepäeva aegu kõlab dirigent Risto Joosti juhatamisel ning Vanemuise solistide, ooperikoori ja sümfooniaorkestri esituses Wolfgang Amadeus Mozarti viimaseks jäänud suurvorm «Reekviem». Seda kontserti on võimalik kuulata lisaks Tartule veel Rakveres, Viljandis ja Vändras.

Hingedepäeva kontsert jõuab publiku ette neljal korral. Esamalt kõlab Mozarti vokaalmuusika Pirjo Jonase, Karmen Puisi, Hisatoshi Nezu ja Simo Breede esituses täna, 31. oktoobril Rakvere teatris ja homme Vändra Lüdigi saalis.

2. ja 3. novembril esinetakse vastavalt Tartu Pauluse kirikus ning Viljandi baptistikirikus. Siis soleerivad Pirjo Jonase ja Karmen Puisi kõrval Rasmus Kull ning Kristjan Häggblom.

Kontserti juhatab dirigent Risto Joost ning koos solistidega astuvad üles Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor. Tartu ja Viljandi kontsertidel teevad koori ridades kaasa ka Heino Elleri muusikakooli õpilased. Rakveres on kontsert Rakvere kultuurifestivali programmi osa.

Lisaks «Reekviemile» kõlab kontserdil Mozarti viimasel eluaastal loodud motett «Ave verum corpus», mille helilooja kirjutas oma sõbrale koormeister Anton Stollile.

Mida on kuulajatel aga hingedepäeva kontserdist oodata? Seal ühe solistina üles astuv Karmen Puis kostis, et see kaunis ja tuntud muusika pole kohati üldse nagu reekviem, vaid kõlab vahepeal sama võimsalt kui rokkmuusika.

Seejuures on see Puisile viies kord Mozarti «Reekviemi» laulda. «Mozarti laulmine on laulja jaoks väga tervistav,» tõdes ta. «Kui ma laulan Mozartit, siis mu hing rõõmustab alati,» lisas ta.

Rasmus Kull, kes samuti kontserdil soleerib, esitas Mozarti «Reekviemi» täispikkuses esimest korda möödunud kevadel koostöös dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestriga.

Temalgi jagus Mozarti teosele kiidusõnu ja ta leidis, et «Reekviem» on Mozarti üks ilusaim teos. ««Reekviemi» muusika on tugevalt läbi tunnetatud ja näib talle endale palju tähtsam,» võrdles Rasmus Kull seda suurvormi Mozarti ooperiloominguga.