Eila veel... Illegaardis... Ja neljapäeval jälle!

Aasta 2013. Illegaardi perenaine Sirje Ginter ja näitleja Peeter Kollom asutuse pidustustel. Foto: Erakogu

Head sõbrad Linnar Priimägi ja Ants Juske avaldasid 1978. aastal pamfleti «Tartu sügis», kus indolentse kultuuri võidukäigu taustal võrreldi kahte asutust, lisades seda, et kultuurharitust ei omandatud ülikoolis mitte kuue samba, vaid kolme samba taga. Siinjuures viidati Ateena templi kolmele sambale Tartu ülikooli kohviku värava ülemises sepiskaares.

Eelmise sajandi lõpukümnendiks polnud tänu rektor Arnold Koobi ja Poola restauraatorite jõupingutustele endist vana kohviku fluidumit enam olemas ning kultuuritundlikum publikum rändas (tarbis alkoholi) hoopis muudes paikades. Püssirohust Volgasse, seejärel Sinimandriasse ning 1992 hoopis Illegaardisse viis see tee.

Algul linnavalitsuse elamumajanduse osakonna poolt fotograafide käsutusse antud üks võlvkelder endise kohtumaja all Ülikooli 5. Kõrval oli tudengite noorliikumine Noor-Tartu just prahist puhastanud sama maja võlvkeldrid teisel pool kangialust.