Kaubamaja sai Lõuna-Eesti esimese eraettevõttena avaliku varjumiskoha märgise

Tartu kaubamaja maa-alusesse parklasse viiva tunneli seinal on nüüd avaliku varjumiskoha märk, mida ühelgi teisel Lõuna-Eesti eraettevõtte hoonel veel pole. Selle paigaldasid sinna kaubamaja haldusjuht Gunnar Mäll, Tartu abilinnapea Meelis Leidt ja lõuna päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik. Foto: Margus Ansu

Päästeamet sõlmis Tartu kaubamajaga koostöölepingu kaubandushoone avaliku varjumiskohana kasutamiseks ning täna pealelõunal paigaldati maa-alusesse parklasse viiva tunneli seinale selleks vastav märgis. See on Tartus esimene eraettevõtte, mis selleks loa sai.

Tänaseni oli ülikoolilinnas registreeritud 21 avalikku varjumiskohta, mis on valdavalt koolihooned. Seega lisandub kahekümne teisena nimekirja esimene eraettevõttele kuuluv varjumiskoht.

Ligi 8000 inimesele

Vastava märgise paigaldasid esmaspäeval kell kaks parkla Uueturu tänava poolse sissesõidutee seinale Lõuna päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik, kaubamaja haldusjuht Gunnar Mäll ja Tartu abilinnapea Meelis Leidt. Silt paigaldatud, uuriti üksteiselt veel mõningaid detaile.

Gunnar Mäll tutvustas näiteks, et kaubamaja maa-alusesse parklasse mahub ajutiselt varjuma ligi 8000 inimest. Kuid ta toonitas, et see ei tähenda, et ohu korral peaks sinna jooksma kaugema kandi inimesed, vaid ennekõike on see mõeldud neile, kellele on kaubamaja lähim variant.

Sama andis mõista ka Maarja-Liis Laprik. Üheskoos täpsustati, et esimese varjumiskohana tuleks inimestel arvestada näiteks oma kortermaja keldriga. Anti soovitus, et selleks tasub kõigil ühistutel oma maja keldrikorrus korras hoida ning elanikel tuleks vajadusel selleks ka oma bokse korrastada. 

Seepeale kutsusid Meelis Leidt ja Maarja-Liis Laprik üles tutvuma teiste praeguseks kinnitatud avalike varjumiskohtade nimekirjaga. Emajõelinna nimekirjaga saab tutvuda kaardirakenduses GIS, samuti on kõik variandid kirjas ka päästeameti kodulehel. 

Pidev ettevalmistus kriisiks

Tartu abilinnapea rääkis, et talle teadaolevalt teisi uusi avalikke varjumiskohti linnavalitsusel lähiajal avada plaanis pole. Kuid ta kinnitas, et töö kriisiks valmistumise nimel käib. Ühe tegevusena vastutab linnavalitsus selle eest, et varjumiskohtadesse oleks ohu korral tagatud vajalikud esmatarbekaubad ja muu ressurss, näiteks liivakotid ja generaator. 

Kaubamaja haldusjuht Gunnar Mäll sõnas aga, et neil tuleb nüüd avaliku varjumiskoha märgised paigaldada ka Riia tänava poolse parkla sissesõidutee seinale ning niisamuti maa-alusesse parklasse. Kokku tuleb oranžil taustal kujutatud sinise kolmnurgaga silte viis.

Kui see tehtud, koostab kaubamaja ka vastava ohusignaali. See tähendab, et kui peaks tekkima ohuolukord, mis nõuab keskuse külastajatelt varjumist, saaks keskuse kõlaritest kuuldavale lasta seda kinnitava häälsõnumi. Mäll lisas, et praegu on valikus kolm signaali, mis teavitavad tulekahjust, evakuatsioonist ning õppusest.

Vaeva näeb ka päästeamet. Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe tutvustas, et läbirääkimised avaliku varjumiskoha avamise valmisolekuks käivad ka Lõunakeskuse, Kvartali kaubanduskeskuse ja teaduskeskusega Ahhaa, sest nende hoonetel on varjumiskohtadeks sobivad maa-alused ruumid samuti olemas. Tähe lisas, et koostöös õpitakse hoonete võimalusi ning ettevõtte kriisiaegseid vajadusi tundma, mis kokkuvõttes aitab asutusel mistahes kriisideks paremini valmis olla.