Läkaköha peamine tunnus on hoogudega kulgev köha, mis võib kesta nädalaid või isegi kuid. Läkaköha suudab põhjustada tõsiseid vaevusi igas vanuses inimesel, kuid eriti raskelt põevad haigust vaktsineerimata imikud ja väikelapsed. Seda piisknakkuse teel levivat hingamisteede nakkushaigust põhjustab bakter Bordetella pertussis.
Läkaköhaga on lastekliinikusse sattunud ravile kolm last, kes kõik on vanemate soovil vaktsineerimata
Lastehaigusena tuntud läkaköha vastu vaktsineeritakse lapsi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. See tähendab, et esmase kaitse saamiseks on vaja manustada kolm annust vaktsiini esimesel eluaastal ning seejärel kolm tõhustusannust.
Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõu ja osakonnajuhi doktor Piia Jõgi sõnul on viimastel aastatel Eestis läkaköha vaktsineerimisega hõlmatus olnud väike, alla 90 protsendi ja 2023. aastal vaid 73 protsenti. See ongi kaasa toonud selle, et vaktsineerimata lapsed on raskekujulise haiguse tõttu vajanud haiglaravi.
«Koroonapandeemia isolatsioonimeetmed vähendasid läkaköha levikut aastatel 2020–2022, kuid alates 2023. aasta suvest on haigestumus mitmes Euroopa riigis suurenenud ning teateid on ka uutest puhangutest,» rääkis doktor Piia Jõgi. «Tänavu augustis ja septembris on raskekujulise läkaköha tõttu hospitaliseeritud lastekliinikusse kolm last, kellest kõik on olnud vanemate soovil vaktsineerimata.»
Doktor Jõgi sõnul võib alla kolmekuuste imikute jaoks, kes on läkaköha vaktsiini manustamiseks liiga noored, läkaköha lõppeda surmaga. Seetõttu on alates 2012. aastast paljudes riikides hakatud vaktsineerima rasedaid, et pakkuda ohutut ja tõhusat kaitset nii emale kui ka vastsündinule.
Eestis ei ole praegu ametlikku rasedate läkaköhavastase vaktsineerimise soovitust, kuid uuringud näitavad, et see on tõhus ja ohutu meetod imikute läkaköhasse haigestumise ja suremuse ennetamiseks.
«Seetõttu peaksid kõik lapseootel pered olema sellest võimalusest teadlikud ning tervishoiutöötajad peaksid võimaldama rasedatele vaktsineerimist läkaköha vastu,» sõnas dr Jõgi. «Läkaköha läbipõdemine ega vaktsineerimine ei anna küll eluaegset immuunusust ning haigust võib põdeda korduvalt, kuid vaktsineeritud inimesed põevad haigust enamasti kergelt.»
Läkaköha kulgeb tavaliselt kolmes etapis, kus haiguse sümptomid ja raskusaste muutuvad. Esimene etapp on katarraalne staadium, kus haigus kulgeb hingamisteede viirushaigustele iseloomulike sümptomitega: kerge köha, ninakinnisus, nohu ja kurguvalu. Aja jooksul köha tugevneb ja muutub sagedasemaks, kuid kõrget palavikku tavaliselt ei esine. See staadium kestab üks-kaks nädalat.
Teine etapp, paroksüsmaalne staadium on haiguse kõige raskem periood, kuna köhahood muutuvad väga tugevaks ja sagedaseks. «Köhahood võivad lõppeda oksendamisega ning kõõksuva heliga pikal sissehingamisel. See staadium kestab tavaliselt kaks kuni kaheksa nädalat,» rääkis doktor Piia Jõgi. «Kolmas etapp on paranemisstaadium, mille käigus muutuvad köhahood harvemaks ja kergemaks. Paranemine võib võtta aega, kuid järk-järgult muutub köha harvemaks ja kergemini talutavaks.»
Läkaköha kahtluse korral on esmane ja kõige kiirem uuring ninakaape PCR-analüüs, millega saab tuvastada bakteri olemasolu ninaneelu limas. Läkaköhaga haiged peavad jääma isolatsiooni kuni 14 päevaks alates sümptomite algusest või kuni 48 tunniks pärast adekvaatse antibiootikumravi algust.
Antibiootikumiravi määratakse kuni 14 päeva jooksul köha algusest, kuna hilisem ravi ei muuda haiguse kulgu ega takista oluliselt haigustekitaja ülekannet teistele inimestele. Läkaköha korral teeb terviseameti spetsialist kindlaks haige lähikontaktsed ja vajadusel määratakse neile ennetav antibiootikumravi, et vähendada haigustekitajate ülekannet ja kaitsta riskirühmi.