Isegi jõud ei aita – inimesed toovad apteeki tagasi nn praakkraadiklaase

Raatuse Südameapteegi proviisor Reine Sauman rõhutas, et igas koduapteegis peaks olema vähemalt üks töötav termomeeter. Seda eriti praegu, viiruste ajal. Enim ostetakse apteegist just klassikalisi kraadiklaase ja digitermomeetreid. Foto: Kristjan Teedema

Paha on olla, haarad kraadiklaasi järele. Kümmekond minutit hiljem annab mõõteriist selgelt mõista: palavik. Paned mõõdiku kõrvale ja heidad puhkama. Kuid ei, veel ei tohi puhata! Enne tuleb kraadiklaasi näit alla lüüa, sest hiljem on seda peaaegu et võimatu teha, hoiatab Raatuse Südameapteegi proviisor Reine Sauman.

Tuttav tunne? Asi on nimelt tänapäevaste kraadiklaaside täitevedelikus. Kui elavhõbeda kasutamine 2010. aastal keelustati, asendati see metalli- või alkoholipõhise värvitud seguga. Uus täitevedelik on küll ohutum, kuid erinevalt elavhõbedast tahkub see jahtudes, mistõttu tuleb termomeetri näit kohe, kehasoojalt alla lüüa. Hiljem on see näiteks aastates inimesel juba vaat et võimatu – vehi palju tahad ja kas või kõigest jõust, näit enam ei alane.

Sauman meenutas, et kui uut moodi kraadiklaasid apteekidesse jõudsid, toodi neid tihtilugu tagasi – inimesed ei teadnud uuest põhimõttest ja arvasid, et tegu on praagiga. «Vaatasime esialgu isegi, et mitmed uued termomeetrid lihtsalt ei tööta,» rääkis ta. «Infolehte lugedes avastasime, et need töötavad teistmoodi. Sellest saadik teavitame alati ka ostjaid, nii väldime muretsemist ja topelttööd.»