Margo Külaots: ühe ajastu lõpp

Margo Külaots. Foto: Sille Annuk

Tartu keskkatlamaja korstna langemine ligi nädal tagasi tähistab ühe ajastu lõppu ning pakub sobiva hetke heita pilk Tartu linna energiamajanduse ja linnaruumi arengule viimastel aastakümnetel.

Tegemist pole vaid visuaalse muutusega linnapildis, see on ka märk sügavamatest muutustest, mis said alguse juba 1992. aastal, mil kütusekriisi olukorras otsustati viia Tartu linna kaugküte üle kohalikele kütustele – puidule ja turbale. Toona võimaldas see loobuda välismaistest kütustest ning kindlustada töö kohalikule elanikkonnale.

1960. aastatel, mil elamuehitus Tartus hoogustus ja tekkis vajadus uute hoonete kütmiseks uutel viisidel, rajati Turu tänavale tolle aja kohta võimas katlamaja. Väikesed kivisütt põletanud katlamajad kadusid aastatega ja keskkonnareostus vähenes silmanähtavalt: 1980ndatel muutus Tartu lumi valgemaks. 1990ndatel käivitatud kohalike kütuste programm ning soojamajanduse erastamine olid olulised verstapostid, mis panid aluse nüüdse Tartu kaugkütte ja kaugjahutuse arengule.