Kaugele arenenud vähi ravivõimalusi võib olla seni teadaolevatest palju rohkem

Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Jana Jaal ühega kahest lineaarkiirendist ehk kiiritusravimasinast Tartu ülikooli kliinikumis. Foto: Kristjan Teedema

25. oktoobril Tartu ülikooli raamatukogus peetaval konverentsil «IV staadiumi metastaatiline vähk – ka see on ravitav!» räägivad ettekandjad ohtlikusse staadiumisse jõudnud vähi uutest ravivõimalustest.

Igal aastal diagnoositakse Eestis pahaloomuline kasvaja 8000–9000 inimesel.

Tervise arengu instituudi analüüsi kohaselt saab 18 protsenti kõikidest esmajuhtudest vähidiagnoosi neljandas staadiumis. See tähendab, et lisaks algkoldele on patsiendil juba tekkinud siirded ehk metastaasid teistes elundites. Siirded võivad tekkida aga varasemateski staadiumites, mis tähendab, et varem kontrolli all olnud haigus võib progresseeruda.

Konverentsi üks korraldaja, Tartu ülikooli onkoloogiaprofessor Jana Jaal ütles, et senini on metastaatiliste haigete käsitluses valitsenud arusaam, et mitmete siirete puhul on mõistlik kasutada vaid süsteemseid medikamentoosseid ravimeid ehk keemia-, sihtmärk-, ja immuunravi.

«Viimased aastad on aga näidanud, et kaugmetastaasidega haigete hulgas on inimesed, kelle ravitulemust saab lisaks efektiivsetele ravimitele oluliselt mõjutada lokaalse ravi lisamisega raviskeemi,» selgitas doktor Jaal.

Jaali sõnutsi on praegu arstide käsutuses sihtmärkravimid ja immuunravimid, mis võivad anda suurepäraseid ravitulemusi ning pikendada patsientide elu aastaid. Samuti on patsientide eluea pikenemine saavutatav metastaasidele suunatud lokaalse ravi, eelkõige täppiskiiritusravi lisamisega raviskeemi.

Vähirakud näevad välja sellised. Foto: Tartu ülikooli kliinikum

Enamasti on uued vähiraviviisid ka hästi talutavad ning elukvaliteeti otseselt ei mõjuta. «Küll aga on uued ravistrateegiad loonud täiesti uue olukorra, kus toimiva vähivastase ravi foonil ei ole esiplaanil enam patsiendi pahaloomuline kasvaja, vaid muud kaasuvad haigused ja probleemid, mis võivad rohkemgi patsiendi elukvaliteeti mõjutada,» selgitas Jaal. «Seetõttu tuleks tänapäeva teadmiste juures hea prognoosiga neljanda staadiumiga vähihaiget käsitleda kui tavapärast kroonilise haigusega haiget, kes vajab radikaalsemat ravi ka kaasuvate haiguste korral.»

Reedel algava konverentsi programmis on ettekanded Tartu ülikooli kliinikumi spetsialistidelt, kes selgitavad neljanda staadiumiga vähipatsientide praegust käsitlust ning jagavad uusimaid teadmisi ja praktilisi kogemusi edasiseks erialadevaheliseks koostööks.

Programm jaguneb kolmeks teaduslikuks sessiooniks, mille eesmärk on pakkuda arutelu ja süvaanalüüsi meedikutele.

Neljas sessioon keskendub ka patsientide ja nende lähedaste teavitamisele ning toetamisele. Konverentsile pääsemiseks on vaja end registreerida.