21 000 eurot pakiautomaati ja kodu müüki «politseioperatsiooni» heaks – nii on kelmidele läinud miljonid eurod

Teie postipakk on saadetud ja on teie juurde teel. Jälgimisnumber: DPD****5332. Saate oma pakki jälgida veebis aadressil: https://zunosstore.cc/DPD****5332. Selleks sisestage lihtsalt oma jälgimisnumber veebisaidi jälgimisribale ...

Ärge mingil juhul seda tehke, kustutage selline viimasel ajal levinud kiri kiiresti! Pealtnäha usutava sisuga, kuid kirjas viidatud ettevõttega seostamatult aadressilt tulevad nn õngitsuskirjad on üks levinuimaid pettuse vorme ning nende tõttu kaotavad inimesed igal aastal miljoneid eurosid. Kui hiireklikk on tehtud ja raha läinud, siis selle tagasisaamiseks on tõenäosus pea olematu – kolm protsenti.

Peale õngitsuskirjade saatmise tegutsevad petturid agaralt igal rindel ning selle tagajärjel on Lõuna -Eesti inimesed neile kaotanud tänavu juba enam kui kaks miljonit eurot.

Politsei- ja piirivalveametile teadaolevalt on septembri lõpuga üle Eesti toime pandud ligi 740 erinevat pettust, mille tõttu on inimesed ilma jäänud 5,36 miljonist eurost. Kelmide rekordkuu oli september: 130 registreeritud pettust, rahalised kaotused ligi 1,4 miljonit eurot.

Tunnetest pole sooja ega külma

On müüt, et ohvriks langevad vaid eakad või teised ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevad inimesed, sest kelme on erinevaid ning ka pettuseid on seinast seina. Nii kui politsei saab ühele pettusele küüned taha, on kohe teine terendamas: on nii arvuti-, armu- kui ka investeerimiskelmid, rääkimata petukõnedest, õngitsussõnumitest ja tänaval ligi tikkuvate tööpakkujatest. See tähendab vaid üht – kaitstud pole mitte keegi.

 

Tartus elava mehega võttis suhtlusrakenduse kaudu ühendust väidetav Swedbanki töötaja. Pangatöötaja sõnul oli keegi püüdnud mehe andmetele ligi pääseda ning seetõttu tuleb konto turvalisuse huvides sulgeda ja avada uus.

Selleks jagas väidetav pangatöötaja tartlasele juhtnööre ja teatas, et tema juurde saabub mees, kellele tuleb üle anda sularaha ning seejärel saadetakse talle uus ja turvaline pangakaart.

Heauskne mees nii ka talitas, ta andis ukse taha saabunud mehele 6600 eurot, lubatud pangakaarti ei saabunud. Mõistes, et tegu oli pettusega, pöördus mees politseisse.

Allikas: Lõuna prefektuur

Kelm on vähese empaatiavõimega, nahaalne ja äärmiselt hea manipuleerija, kirjeldas neid Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mairen Mangusson. «Kelmid suudavad valesid väga kiiresti välja mõelda, ka pole neil teiste tunnetest sooja ega külma.»

Kelmide puhul on ka tavaline, et pärast vanglast vabanemist suundutakse küllalt kiiresti vanade harjumuste juurde tagasi. «Pettused ja kelmused on justkui osa nende elustiilist,» märkis Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuht Jaanus Juhanson.

Kui eakad satuvad pigem lihtsamate kelmuste ohvriks, siis ettevõtjad investeerivad õhku ning jäävad rahast ilma hoopis kavalamate petuskeemide kaudu. Nii investeeritakse liiga heas usus ka näiteks välismaa kinnisvarasse.

Telefonikelmid on oma «töös» väga head, nad oskavad manipuleerida ja sellepärast on ka ohvreid nõnda palju, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mairen Mangusson. Foto: Kristjan Teedema

Möödunud aastal kaotasid Eesti inimesed investeerimiskelmuste kaudu üle viie miljoni euro. «Inimene investeerib, ta saab oma investeeringut ka jälgida ning näeb selle kasvu. Kõik tundub kui päris,» põhjendas Juhanson selle skeemi võimalikkust. Kui investeering on pidevas kasvus, tundub paslik raha lisada. «Ja siis on kõik korraga läinud,» tõdes Juhanson. Seal ei kaota raha eakad vanaprouad, vaid ka targad, majandustaustaga inimesed.

Kui investeerimiskelmusega kaovad suured summad, siis massiliselt õngitsetakse inimeste andmeid arvutikelmustega, mille alla lähevad kõik arvutis toime pandud pettused. Sellepärast tuleks kahtlased e-kirjad ning ka sõnumid ja telefonikõned jätta tähelepanuta. «Nendega ei tasu vestlusesse langeda,» toonitas Juhanson.

Kelmid suudavad valesid väga kiiresti välja mõelda, samuti pole neil teiste tunnetest sooja ega külma, kirjeldas abiprokurör Mairen Mangusson.

Ka küber- ja majanduskuritegudega tegelevale Jaanus Juhansonile helistas mõni nädal tagasi vene keeles rääkinud inimene, kes teavitas teda telefoninumbri aegumisest. Et saada aimu, kuidas kelmid töötavad, mängis ta natuke kaasa. Kelm küsis mitmesuguseid andmeid ja kui kõne vahepeal katkes, helistati kohe teiselt numbrilt uuesti.

«Lõpuks ma ütlesin: te tahate mult vaid raha kätte saada. Ja nad vastasid mulle: kuule, Jaanus, mida sa ajad,» kirjeldas Jaanus Juhanson, kes polnud kelmidele aga kordagi oma nime maininud – inforegistrid ja kõik teised avalikud kanalid on kelmidele algallikaks.

Juhanson tõdes, et petturid teevad eeltööd hästi, aga mitte piisavalt. «Mu vene keel pole just kõige parem, aga ma ütlesin siiski, et kui te teaksite, kellele te helistate, siis tõenäoliselt te seda teinud poleks,» lisas ta.

Kelmide eest pole keegi kaitstud, koges Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuht Jaanus Juhanson, kellelt venekeelne helistaja püüdis mõni nädal tagasi raha välja petta. Foto: Kristjan Teedema

Kõige suuremaid kahjusid kannavad Eesti inimesed panga- ja investeerimispettuste lõksu sattudes. Abiprokurör Mangusson õpetas, et «pangast» tulevate sõnumite või telefonikõnede puhul tasub pöörduda panka. «Vahepeal tulebki oma andmeid uuendada, siis peaks logima sisse iseteenindusse ja veenduma, kas andmeid on ikka vaja uuendada. Kõige ohutum on minna pangakontorisse päriselt kohale,» soovitas ta.

Ükskõik missuguse sisuga sõnum tuleb, on mõistlik pöörduda selle firma kodulehele. «Kindlasti ei tasu klikata sõnumis olevale lingile. Selle asemel on vaja eraldi brauseris, näiteks www.omniva.ee, veenduda, et sõnumi sisu vastab tegelikkusele,» rõhutas Mangusson. Selliste sõnumite eest võib kaitsta riigi infosüsteemide ameti loodud mobiilirakendus, mis ei luba musta nimekirja kantud linke avada.

 

8. oktoobril sai Jõgevamaa elanik lühisõnumi, et tema pakki ei saa vigase aadressi tõttu kohale toimetada.

Aadressi parandamiseks vajutas naine sõnumis oleval lingil ning sisestas avanenud koduleheküljel oma pangakaardiandmed ja PIN-koodid.

Tegelikult oli tegu kelmidega, kes võtsid naise kontolt 217 eurot. Politsei uurib juhtunut kriminaalmenetluses.

***

20. septembril avastas Tartus elav mees, et tema pangaandmeid kasutades on kaks korda tehtud tehinguid toitu koju toovale ettevõttele. Kuivõrd mees ise ei olnud seda teenust kasutanud, siis kahtlustab ta kaardiandmete vargust. Esialgne tekitatud kahju on 396 eurot.

Allikas: Lõuna prefektuur

Jaanus Juhanson märkis, et kelme on praegu nii palju liikvel, et ta ei julgegi enam internetikaubamajades poodelda. Kui muidu võiks arvata, et kõige hullem, mis juhtuda saab, on kaubast ilma jäämine, siis nii see paraku pole. Nii mõnedki leheküljed kopeerivad inimeste pangaandmeid ja teevad siis kontod tühjaks. Kui midagi sellist juhtub, tuleks otsekohe panka pöörduda ja kaart kinni panna. Suuri kahjusid aitab ennetada päeva makselimiit.

On ka juhtumeid, kus ühe ohvri kontot kasutatakse teiste kelmuste elluviimisel. Mangusson märkis, et teinekord ajavad uurijad petturi jälgi ja jõuavad ringiga esimese ohvrini tagasi.

Tõusvas trendis «politseioperatsioonid»

Lisaks sellele, et ohvri kontosid kasutatakse edasisteks kelmusteks, võivad petturid ka kord ohvriks langenud inimesega uuesti ühendust võtta. Siis on kõnel juba uus sisu. «Näiteks: meieni on jõudnud teadmine, et teilt kelmati summa, aitame teil selle tagasi saada,» tõi abiprokurör näite. Sellistele kõnedele ei tohi reageerida.

Politsei tabas aasta esimeses pooles kümmekond kullerit, kes kogusid kokku telefoni-kelmide poolt väljapetetud raha.

Mangusson tõdes, et telefonikelmid on oma «töös» väga head. «Nad oskavad manipuleerida. Sellepärast on ka ohvreid nii palju. Uusi skeeme tuleb pidevalt,» sõnas ta. Nii prokurör kui politsei ütlesid, et inimesed ei saa enne aru, kui kiiresti see kõik käib, kui ise rahast ilma pole jäänud. «Kelmide oskusi ei tasu alahinnata,» toonitas Mangusson. Lähenevate jõulude eel tuleb olla eriti hoolas, et mõne «liiga hea» pakkumisega mitte mööda näppe saada.

Lisaks on Juhansoni sõnul praegu kasvavas trendis väljamõeldud politseioperatsioonid, kus püütakse «lähedaste» aitamiseks raha saada. Kelmid helistavad ja räägivad, et on juhtunud õnnetus ning kiireks abiks on vaja anda raha. Politseinikuks kehastunud kelmid käivad ka ise ohvrite ukse taga rahal järel.

 

2. aprillil sai 76-aastane naine venekeelse kõne libapolitseinikult, kes kaasas teda salaoperatsiooni tabamaks ebausaldusväärsed maaklerid.

Paha aimamata oli naine nõus neid aitama ning pani oma korteri müüki, käis ka notaris lepingut allkirjastamas ja andis müügist saadud tulu sularahas kullerile. Naine jäi ilma nii kodust kui ka selle müügist saadud 94 500 eurost.

Allikas: Lõuna prefektuur

Tänavu on olnud mitu juhtumit, kus «lähedasele» on helistatud väitega, et tema pereliige on põhjustanud liiklusõnnetuse ning advokaadile on vaja maksta raha kriminaalmenetluse ärahoidmiseks ja tekkinud kahjude hüvitamiseks.

Õnneks on politsei selliseid petiseid ka tabanud. Mullu sai politsei kätte äsja 18-aastaseks saanud noormehe, kes vahendas kurjategijatele kelmide ohvritelt välja petetud raha. Tema kodust leiti üle 40 000 euro sularaha.

2. aprillil sai 27-aastane naine kõne, milles helistaja väitis, et töötab Telias. Pettur rääkis naisele, et juhul kui too lepingut ei pikenda, siis ei saa ta oma mobiilinumbrit enam kasutada.

Naine andis lepingu pikendamiseks oma isikukoodi ja Smart-ID koodid. Pärast kõnet sai naine uue kõne inimeselt, kes väitis, et töötab riigiasutuses ning näeb, et petturid on võtnud naise nimele laenu. Helistaja väitis, et pettuse takistamiseks tuleb tegutseda kohe ning suunas kõne väidetavalt panka.

Naist juhendati 18 000-eurose laenu võtmisel. Uus laen pidanuks petturite laenu tühistama. Raha pidi naine raha laenu tagastamiseks panema pakiautomaati, paraku saatis ta suure summa enese teadmata otse petturitele.

Noor naine sai veel kolmandagi kõne, milles pakuti võimalust kaasa lüüa rahvusvahelises operatsioonis, et paljastada ebausaldusväärsed töötajad. Selleks paluti naisel oma auto müüki panna. Tegu pidi olema näilise müügiga ja naine pidi auto hiljem tagasi saama. Naine sai auto müügist 3000 eurot ja pani sellegi raha pakiautomaati.

Kurjategijad arvasid, et saavad naist lõputult petta ning saatsid tema koju ka maakleri, kes pidi aitama kodu müügiga. Lõpuks sai naine aru, et asi on kahtlane ja pöördus politseisse.

Allikas: Lõuna prefektuur

Kelmid tegutsevad ka tänaval

Selliste õnnetusteadete puhul on mõned inimesed saanud aru, et tegemist on pettusega ning kaasanud raha üleandmisele tõelised korrakaitsjad. «Kindlasti on niiditõmbajad mujal, politsei tasub kaasata kohe, kui miski tundub kahtlane, on lootust saada kuumadele jälgedele,» ütles Juhanson.

Kelmused pole vaid Eesti-sisene kuriteoliik, kelmid tegutsevad üle maailma ja sageli mitmes riigis korraga. Politsei teada on enamik kelme just välismaalt ja need vähesed, kes on püüdnud Eestis kanda kinnitada, on politseil õnnestunud ka tabada. Nii tabas politsei aasta esimeses pooles kümmekond kullerit, kes kogusid kokku telefonikelmide poolt väljapetetud raha. Kõik tabatud kullerid olid Ukraina kodanikud, kellest osa «töötas» lisaks Eestile ka Lätis. Prokuratuur valmistub nende kohtu alla andmiseks.

Kolm käsku ohvriks langemise vältimiseks

Hoidke oma PIN-koodid iseendale. Ärge sisesta neid mitte kellegi palvel mitte kuhugi. Veenduge, et allkirjastate õiget dokumenti.

Jätke kahtlased lingid lahti klõpsamata.

Kui saate äreva kirja, mis nõuab kiiret tegutsemist, võtke aeg maha ja tutvuge olukorraga. Surve kiireks tegutsemiseks on ohumärk.

Allikas: Lõuna prefektuur

Ehkki paljud petturid tegutsevad internetis, on ka neid, kes «töötavad» tänaval. Üks viis on pakkuda kehvemal elujärjel inimestele tööd. Kogutakse andmed, vahetatakse kontaktid ja kui aeg on sõlmida tööleping, allkirjastab inimene hoopis laenulepingu. Nii oleks äärepealt juhtunud ka tartlase Ain Randmaaga, kellest Tartu Postimees kirjutas suvel. Et tal oli väike võlg, ei õnnestunud tema nimele järelmakse võtta.

Kuna Randmaa hoidis korterivõtit postkastis, oli see vähese vaevaga kättesaadav paljudele. «Et tunnistajad puudusid, turvakaameraid ei olnud ning teisi tõendeid ei tuvastatud, tuli kriminaalmenetlus lõpetada, ilma et saanuks selgust, kuhu ja kelle süül mehe ID-kaart ja konservid kadusid,» seletas Jaanus Juhanson.

Ta toonitas, et kelmused muutuvad kogu aeg ning inimesed peavad olema äärmiselt tähelepanelikud. «Kui politsei hakkab ühe kelmuseliigiga tegelema ja inimesed muutuvad teadlikuks, siis leitakse kohe uus viis, kuidas ohvritelt raha välja petta,» lisas ta.

Lisaks pangast ja kullerfirmadest tulevatele sõnumitele levivad ka kelmide saadetud kohtukutsed. Foto: Kuvatõmmis petukirjast