Petta saanud naise pangakontole laekus esmalt võõra inimese raha

Tänavu on Lõuna-Eesti inimesed kelmidele kaotanud juba enam kui kaks miljonit eurot. Foto: Elmo Riig

Politseisse pöördus Tartus elav naine, kes oli saanud telefonikõne pangatöötajana esinenud kelmilt. Helistaja sõnul muutuvat naise konto tariifid ning raha kindlustamiseks paluti tal sisestada oma autentimiskoodid.

Naine sisestas oma koodid ning avastas ühtäkki, et tema kontole on laekunud võõralt inimeselt 1900 eurot, ning seejärel märkas, et tema kontolt kadus 2800 eurot.

Saamata aru oma kontol toimuvast raha liikumisest ning mõistes, et ta on petta saanud, pöördus naine politsei poole. Kelmusjuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Pank hoiatab: kelmid tüssavad ohvreid jätkupettuste kaudu

Kui üldjuhul on levinud praktika, et internetikelmid ja telefonipetturid proovivad ohvrilt isiklikke andmeid või raha kätte saada ning kaovad kümne tuule poole, siis Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on viimasel ajal üha sagedamini ette tulemas jätkupettuseid, mille puhul püüab sama kelm ohvrit mitu korda järjest petta.

«Kui kelmile on enda raha või isikuandmeid jagatud, siis on suur tõenäosus, et see sama kelm või grupeering võtab mõne aja möödudes, näiteks paari kuu pärast, ohvriga taas ühendust. Sel korral esitletakse end uue identiteedi kaudu ning proovitakse jätta muljet, et just tema abil on võimalik kaotatut tagasi saada. Näiteks kui kelm on ohvrilt pettuse kaudu juba 5000 eurot saanud, võib ta seekord kannatanu juurde tagasi tulla justkui advokaadina, kes oma legendi järgi on aidanud ka teistel sama skeemi ohvritel kaotatud raha tagasi saada. Kaotatud raha tagasisaamiseks peab ohver talle esialgu loomulikult veel raha kandma, näiteks 1000 eurot,» tõi Kiik näite.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist selgitas, et jätkupettuste suhtes on eriti haavatavad eakamad inimesed. «Tuleb ette juhtumeid, kus mesijuttu ajav kelm on ohvri sedavõrd sügavale skeemi haaranud, et ta ei usalda enam ka oma lähedasi, rääkimata pangatöötajatest,» ütles Kiik.

Ta lisas, et tavaliselt puutuvad inimesed kokku eelkõige vene keelt rääkivate telefonipetturitega, kuid tasub meeles pidada, et tänapäevast tehnikat ja tõlkeprogramme kasutades võidakse ohvrile läheneda ka teistes keeltes.

Selleks, et jätkupettuse ohvriks langemist vältida, tuleb eksperdi sõnul esmalt teadvustada, et jätkupettused eksisteerivad. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed siis, kui nad on juba korra pettuse ohvriks langenud, sel juhul on suur tõenäosus, et pettur võib taas ühendust võtta.

«Tuleb olla ettevaatlik ja ei tohi usaldada võhivõõraid, kes tunnevad huvi sinu raha või isiklike andmete vastu. Ebatavalised olukorrad peaksid äratama tähelepanu ja suunama inimest ettevaatlikkusele. Petturid rõhuvad sageli tunnetele – nende eesmärk on tekitada ohvris ärevust ja segadust ning hirmu najal üritatakse inimest kohe tegutsema panna. Tuleb kriitilist meelt hoida pakkumiste suhtes, mis on liiga head, et tõsi olla,» ütles Kiik.

Politsei- ja piirivalveametile teadaolevalt on septembri lõpu seisuga toime pandud ligi 740 pettust ning nende tõttu on kokku kaotatud 5,36 miljonit eurot. Septembris registreeriti ligi 130 pettust ja kaotatud rahasumma ulatus kokku enam kui 1,4 miljoni euroni, mis on käimasoleva aasta must rekord – seda nii juhtumite arvu kui kahjusumma poolest.