Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Hanna Kadri Laas

Hanna Kadri Laasi uuring aitab tuua personaalmeditsiini lähemale igapäevasele kliinilisele praktikale, võimaldades patsientidele pakkuda spetsiifilisemat ja tõhusamat ravi. Foto: Kelly Jõesoo

Tartu ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva raames 10.–11. oktoobril peetud teaduskonverentsil tutvustasid valdkonna teadurid, õppejõud, doktorandid ja üliõpilased viimase aasta teadusuuringute tulemusi.

Ettekandeid oli kuulamas ka Tartu ülikooli kliinikumi teadustöö preemia komisjon – selleks, et valida 2024. aasta teadustöö preemia laureaat. Komisjoni kuulusid professor Tuuli Metsvaht, professor Helle Karro, doktor Triinu Keskpaik ning kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf.

Komisjoni otsusel pälvis teadustöö preemia anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku töötaja Hanna Kadri Laas artikli «Farmakokineetilise mudeli valik patsiendi omaduste põhjal parandab vankomütsiini individuaalse annustamise ennustavat täpsust» eest, mille kaasautoriteks on Tuuli Metsvaht, Kristiina Naber, Artjom Afanasjev, Kadri Tamme, Juri Karjagin, Carmen Tiivel, Hiie Soeorg ja Irja Lutsar.

«Hanna Kadri Laasi teadusuuring käsitles kliiniliselt aktuaalset teemat süsteemselt ja teadusmahukalt, mis on väärtuslikuks täiendavaks sisendiks ravitöös,» ütles professor Joel Starkopf.

Lisaks Hanna Kadri Laasile tõstis komisjon esile veel Mikk Kelderi tööd entusiastliku tudengitöö eest, Priit Paluoja keerulise ja matemaatilise teema selge ning kaasahaarava esitluse eest, Kaja Põllustet olulise teema tervikliku ja metodoloogiliselt korrektse käsitluse eest ning Liis Väli muljetavaldava patsiendikohordi kaasamise eest.

Preemia pälvinud uuring toob personaalmeditsiini lähemale igapäevasele kliinilisele praktikale. Töö on näide sellest, kuidas patsiendi kliinilisi andmeid ja ravimi farmakokineetilisi omadusi teades on võimalik leida igale patsiendile kõige paremini sobiv doseerimisskeem.

Uurimisobjektiks olev vankomütsiin on raskete infektsioonide raviks kasutatav antibiootikum, mille liiga suures doosis manustamine võib põhjustada tõsised kõrvaltoimed. Alalävise doosi korral jääb aga ravimi kontsentratsioon infektsiooni ravimiseks ebapiisavaks ja sellel on omakorda kriitilised tagajärjed. Olukorra teeb keeruliseks veel asjaolu, et vankomütsiini jaoks on kirjeldatud kümneid ravimi organismis jaotumist kirjeldavaid farmakokineetilisi mudeleid, mis erinevad omavahel märkimisväärselt.

Milline farmakokineetiline mudel valida aga konkreetsele patsiendile? Auhinnatud teadustöö eesmärk oligi leida vastus sellele küsimusele. Selleks analüüsiti 148 intensiivravi patsiendi andmeid, sh neil määratud vankomütsiini vereseerumi kontsentratsioone. Kogutud andmete põhjal koostati komplekssed matemaatilised algoritmid, mis võrdlesid erinevate farmakokineetliste mudelite ennustustäpsust vankomütsiini doseerimiseks, koostati mudeli valimise klassifikatsioonipuu ja hinnati selle prognoosivõimet 67 patsiendil koostatud valideerimise andmestikus.

Töö järeldus oli, et mudelivaliku algoritmi kasutamine parandab vankomütsiini doseerimise täpsust juba esimesest doosist võrreldes ühe kogu populatsioonile parima lähenemisega. Väljatöötatud mudelivaliku ja doseerimise algoritm on praegu kasutusel Tartu ülikooli kliinikumis käimas olevas kliinilises uuringus, et individuaalsest doseerimisest saadav kasu jõuaks ka patsientideni.

«Personaalmeditsiini olulisust ja tähtsust on aina enam rõhutatud. See võimaldab patsientidele pakkuda spetsiifilisemat ja tõhusamat ravi, võttes arvesse nende individuaalseid vajadusi ja omadusi,» ütles Hanna Kadri Laas. «Minu jaoks on personaalmeditsiini arendamine ja selle rakendamine igapäevapraktikas äärmiselt oluline ning tunnen rõõmu, et meie tehtud tööd hinnatakse ka kliinikumis.»

Kliinikumi teadustöö preemia suurus on 700 eurot ning seda antakse välja aastast 1999.