Elva vallavalitsus ei pea võimalikuks haridusleppega liitumist

Heiki Hanseni sõnul on eitav seisukoht sõnum haridus- ja teadusministeeriumile, et küsimusega tuleb tegeleda päriselt, mitte näiliselt. Praegu oleks sellise puuduliku leppega liitumine suur viga, märkis abivallavanem. Foto: Kristjan Teedema

Elva vallavolikogu hakkab 4. novembri istungil arutama haridusleppega liitumist, Elva vallavalitsus sellisel kujul leppega liitumist võimalikuks ei pea.

Abivallavanem Heiki Hanseni sõnul toetab Elva vald nii õpetajaameti väärtustamist kui õpetajate palgatõusu, kuid haridus- ja teadusministeeriumist omavalitsustele laiali saadetud haridusleppes on suurimaks puuduseks riigi tahte puudumine.

«Hariduslepe sellisel kujul on kogum kõlavaid lubadusi, mille täitmiseks riik reaalselt eelarvelisi vahendeid eraldada ei kavatse,» ütles Hansen.

Näiteks pole Hanseni sõnul riigieelarve strateegias õpetajate tööjõukulude kasvuks aastatel 2025–2027 raha ette nähtud (summa eelarves 494,8 mln eurot), aastal 2028 väheneb riigieelarvest omavalitsustele eraldatav koolide õpetajate tööjõukulude summa aga hoopiski nelja miljoni euro võrra. Lisaks keeldus minister omavalitsuste ja koolijuhtide ühenduse tehtud ettepanekust lisada leppesse klausel, mille kohaselt tagatakse lepingu täitmiseks vajalik rahastus.

«See näitab selgelt, et lepinguga püütakse varjatult suunata riigi kohustusi omavalitsustele, ilma selleks vajalikke vahendeid eraldamata. Nende kulude kandmiseks omavalitsused praegu võimelised ei ole,» ütles Hansen.

Lisaks peab Elva vallavalitsus leppe puhul tehtud kaasamist pigem näiliseks. Hanseni sõnul saadeti läbirääkimisteks vajalikke dokumente asjaosalistele napilt enne läbirääkimiste voorusid, mis pärssis sisulist ettevalmistustööd. Kuna saadetud dokumendid olid ka AK-märkega ehk ametkondlikuks kasutamiseks, välistas see nende jagamise väljapoole saajate ringi. «Selline teguviis välistas sisulised arutelud laiemas ringis,» nentis abivallavanem.

Samuti oli Hanseni sõnul omavalitsustel mitmeid erimeelsusi õpetajate karjäärimudeli suhtes. Näiteks on riik valmis suurendama õpetajate palga diferentseerimiskomponenti, kuid seda olemasoleva rahastuse piires. «See tähendab, et kusagil rahastus väheneb.»

Hanseni sõnul on eitav seisukoht sõnum haridus- ja teadusministeeriumile, et küsimusega tuleb tegeleda päriselt, mitte näiliselt. Praegu oleks sellise puuduliku leppega liitumine suur viga, usub ta.

Haridusleppe läbirääkimised algasid haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil 2024. aasta veebruaris, koos käidi seitsmel korral.