:format(webp)/nginx/o/2022/07/20/14707906t1hc639.jpg)
Tuntud ülikoolilinnana on Tartu siia õppima meelitanud omajagu välismaalasi – kellele on silma jäänud siinne majanduspoliitika, kellele e-riiklus, kellele kultuur. Nii tulevad ülikoolilinna näiteks noored tehnoloogiahuvilised, kelle hinnangul on Tartust saamas siliconvalleylik tehnomeka, või keele- ja folkloorifanaatikud, keda paelub eesti keele eriline kõla ning mütoloogiline kultuurilugu.
Samuti võrsuvad siin rahvusvahelistel õppekavadel tulevased arstid ja veterinaarid, maastikuarhitektid ja keskkonnajuhtimisoskusega teadlased, kes hakkavad rinda pistma kliimakriisiga.
Igast ilma otsast
Sel aastal õpib Tartu ülikoolis 1591 välistudengit, kes moodustavad kogu üliõpilasperest pisut üle kümnendiku. Enim on ukrainlasi (215), kellele järgnevad soomlased (131)ning kolmandal kohal onvenelased (105).
Üliõpilasi on siia saabunud enam kui sajast riigist, märkis Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakonna rahvusvahelise turunduse vanemspetsialist Anna Branets. Eksootilisemad riigid on Dominikaani Vabariik, Barbados, Guatemala, Jordaania, Kamerun, Sri Lanka, Süüria, Uus-Meremaa, Vietnam. Huvitavamad erialad, mis välismaalasi siia meelitavad, on näiteks desinformatsioon ja ühiskondlik vastupanu, kliinilise toitumise programm ja farmakoloogia, aga ka analüütiline keemia, arvutiteadus, rahvusvahelised suhted ja piirkonnauuringud.
Eesti maaülikoolis õpib tänavu 289 välisüliõpilast, kes moodustavad samuti kümnendiku tudengite koguarvust. Väliskülalisüliõpilasi, kes tulnud maaülikooli semestriks või paariks, on lisaks eelnimetatutele 85.
Tänavu astus maaülikooli üle saja uue välistudengi. «Meil õpib tudengeid väga erinevatest riikidest, Jaapanist Kolumbiani ja Filipiinidest Lõuna-Aafrika Vabariigini,» ilmestas Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve ülikooli rahvusvahelist koloriiti. Kraadiõppesse tuleb üliõpilasi Soomest, Nigeeriast, Ghanast ja Ukrainast, ent ka Ameerika Ühendriikidest, Araabia Ühendemiraatidest, Hiinast, Iraanist, Kanadast, Pakistanist, Prantsusmaalt ja Türgist.
Erasmus+-i vahetusüliõpilaste seas domineerivad Prantsusmaa ja Saksamaa, kuid aastaks või paariks jõuavad siia ka tudengid Austriast, Egiptusest, Gruusiast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Jordaaniast, Kasahstanist, Mehhikost, Norrast, Poolast, Portugalist, Rumeeniast, Türgist ja Ukrainast.
Vaikne vähenemine
Kuid mõlemas ülikoolis on viimase viie aasta jooksul välistudengite arv vähenenud. Rahvusvaheliste õppurite hulga vähenemise üks põhjusi on koroonapandeemia. Teiseks sõda. Venemaa sõda Ukrainas ja agressorriigi geograafiline lähedus tekitab välismaalastes kõhklusi ja küsimust, kas Eestis ikkagi on turvaline.
Omaette küsimus on aga see, kuidas on võimalik, et sanktsioonide kehtestamise järel ja rohkem kui kaks aastat pärast suure sõja puhkemist Ukrainas õpib meie ülikoolides ikka veelnii palju Vene Föderatsiooni kodakondsusega tudengeid.
Tartu ülikoolis õpivad need Vene tudengid, kellel on meie seaduste järgi selleks õigus, vastas Tartu ülikooli esindaja Anna Branets. «Eesti seaduste kohaselt ei saa Vene Föderatsiooni kodanikud kandideerida Tartu ülikooli, välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis kuni õppekava standardse perioodi lõpuni,» selgitas ta.
Meil õpib tudengeid Jaapanist Kolumbiani ja Filipiinidest Lõuna-Aafrika Vabariigini, ilmestas Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve ülikooli rahvusvahelist koloriiti.
Arvud näitavad, et Vene kodanikest tudengite hulk vaikselt kahaneb: kui 2020. aastal õppis Tartu ülikoolis 286 Vene Föderatsiooni kodanikku ja 2022. aastal 224, siis tänavu tudeerib neid siin 105. Kuid protsentuaalselt moodustavad nad siiski suure osa Tartu ülikooli välistudengitest.
Maaülikoolis õpib tosin Vene Föderatsiooni kodanikku. «Nendest ainult üks on eelmise haridusastme omandanud Venemaal, ülejäänud kõik Eestis,» täpsustas maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve. Seega pole viimaste aastate jooksul maaülikooli uusi õppureid Venemaalt tulnud.
Samas tudeerib maaülikoolis vähe ukrainlasi: magistriastmes on üks ja veterinaarmeditsiini õppekaval kolm Ukraina kodakondsusega üliõpilast. Kuigi maaülikool on Ukraina õppurite toetamiseks avanud kaks tasuta õppekohta, tõdes Järve, et kahjuks pole ukrainlased seda võimalust väga palju kasutanud.
Välistudengite statistika kõneleb matemaatilises keeles ega ütle midagi täpsemat selle kohta, kuidas nad end Tartus tegelikult tunnevad. Seda olid nõus jagama kuuest riigist pärit noored. Jutuks tuli see, mis neid siia õppima meelitas, aga seegi, kuidas tulla toime kalli toidukorviga ja eestlasliku tagasihoidlikkusega.
Ingliskeelsete õppekavade maksumus Tartu ülikoolides
- Tartu ülikoolis ja Eesti maaülikoolis on ingliskeelsed õppekavad tasulised, vaid piiratud arv parimaid üliõpilasi vabastatakse õppemaksust. Maaülikool pakub vaid nelja tasuta õppekohta aastas, neist kaks on mõeldud ukrainlaste toetamiseks.
- Maaülikoolis on kolm ingliskeelset õppekava, kaks neist on magistriõpped, üks integreeritud õpe.
- Populaarseim õppekava veterinaarmeditsiin, õppemaks 9400 eurot aastas.
- Maastikuarhitektuur, õppemaks 3800 eurot aastas.
- Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes (ühine õppekava TÜga), õppemaks 4400 eurot.
- Kunstide ja humanitaarteaduste programmid, 4000 eurot aastas (v.a loovprojektide juhtimise programm, 6000 eurot aastas).
- Sotsiaalteaduste programmid, 4200 eurot aastas (v.a kaks programmi, mis kestavad ühe aasta: poliitikutele mõeldud digitaalne haldus maksab 24 500 eurot aastas ning desinformatsioon ja ühiskondlik vastupanu, 14 000 eurot aastas).
- Loodus- ja tehnikateaduste programmid, 6000 eurot aastas (v.a Joint Erasmus Munduse programm tipptasemel analüütilises keemias, programmi riikide puhul 4500 eurot ja partnerriikide puhul 9000 eurot aastas).
- Kliinilise toitumise programm, 5000 eurot aastas ning kliinilise farmakoloogia programm, 110 eurot ainepunkti kohta (kokku on õppekaval 90 ainepunkti, üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle).
- Bakalaureuseõppe programmid maksavad vahemikus 4200 eurot ärijuhtimise eest kuni 13 200 euroni meditsiini eest aastas. Doktoriõppe programmid on tasuta.
- Tartu ülikooli magistriõppe kõige menukamad programmid on tipptasemel analüütiline keemia, arvutiteadus, tarkvaratehnika, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine, rahvusvahelised suhted ja piirkonnauuringud. Menukaimad bakalaureuseõppe programmid on meditsiini, ärijuhtimise ja loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas.
/nginx/o/2024/10/22/16434644t1hb19a.jpg)
Cody Stevens (Nebraska, USA)
Nebraska osariigis Henersonis sündinud Cody Stevens (26) on Tartus elanud kolm aastat. Ameeriklane õpib Tartu ülikoolis soome-ugri keeli ja kirjandust.
«Kui tulin Eestisse, avastasin, et eesti keelel on ainulaadne ilu ning on sellise keele struktuuri mõistmises on midagi erakordselt rahuldustpakkuvat,» põhjendas Cody Stevens oma valikut. «Pealegi lisavad soome-ugri keeltesse seotud mütoloogia ja folkloor sellele sügavama kultuurilise mõõtme.»
Cody Stevensi meelitas Eestisse õppima igatsus kogukonnatunde järele. Ta otsis paika, kus tekiks õppejõududega isiklikum akadeemiline suhe. «Nebraskas, kus enamiku oma lapsepõlvest veetsin, on väikelinn Yutan, millele on iseloomulik maapiirkonna avarus. Üks suur erinevus Yutani ja Tartu vahel on see, et Tartus on võimalik luua lähedasi sotsiaalseid suhteid, samas kui Nebraskas võib mõnikord tekkida isoleeritud tunne,» rääkis Cody Stevens. «Elu seal on aeglasem, kuigi samuti kogukondlik. Nebraska on autokeskne, Tartu seevastu tundub väga kompaktne ja jalutatav, mis mulle väga meeldib. Värskendav on elada kohas, kus ajaloolised ja kultuurilised kohad on nii ligipääsetavad.»
Noormehe sõnutsi on tal rahvusvahelise tudengina Tartus elada lihtne, turvaline ja väga kodune. Viimast tunneb ta lausa nii tugevalt, et nimetab Eestit oma teiseks koduks. «Kuigi esialgu valisin Tartu akadeemilistel põhjustel, olen jäänud siia isiklike sidemete ja elukvaliteedi tõttu,» ütles ta ja tunnistas, et on hakanud mõtlema püsivalt siin elamise peale.
/nginx/o/2024/10/22/16434646t1hfec0.jpg)
Anhelina Honcharenko (Odessa, Ukraina)
Ukrainlanna Anhelina Honcharenko (22) tuli Eestisse esimest korda 2022. aastal Erasmus+ vahetusüliõpilasena ja otsustas siis jääda. Nüüd õpib ta Tartu ülikoolis ärijuhtimist.
«Ülikool, õpetamismeetodid ja rahvusvaheline keskkond köitsid mind kõige rohkem,» sõnas Anhelina Honcharenko, kes tunneb end Tartus teretulnud. Eestlased on tema sõnutsi sõbralikud ja avatud, ning eriti tajub ja näeb ta siin toetust Ukrainale. «Eesti toetab Ukrainat väga ja seda on tunda ka ülikoolis. Kui siia tulin, sain ma kandideerida ja olla üks neist 250 ukrainlasest, kellele Tartu ülikool pakkus õppemaksuvabastust,» ütles ta.
Anhelina Honcharenko püüab rikastada üliõpilaselu, osaledes erinevates õppekavavälistes tegevustes. «Minust sai Tartu ülikooli rahvusvaheline üliõpilassaadik, mis on aidanud mul oma võrgustikku laiendada,» rääkis ta. «Samal ajal on see hea võimalus omandada uusi oskusi, aidates neid, kes soovivad ülikooli kandideerida või on juba siin õppimas.» Saadikutena korraldavad üliõpilased üritusi, haldavad sotsiaalmeediakanaleid, kirjutavad blogipostitusi, nõustavad tulevasi tudengeid ja esindavad ülikooli ka välismaal.
Ukrainlannale on Eesti turvaline koht igas mõttes, ka naisena. Ta ei käi väga hilja öösel või pimedas väljas, kuid kui seda teeb, tunneb ta end siin palju turvalisemalt kui teistes Euroopa riikides. «Mulle meeldib, et Tartu on turvaline, väike ja hubane koht, kus kõik on käe-jala juures,» sõnas ta. «Tartu talved meeldivad mulle kõige rohkem, saab nautida mitmeesist tegevust alates lumerõngasõidust lumepargis kuni uisutamiseni Raekoja platsil. Tartu on suurepärane elukoht, kuid Tallinnas on rohkem töövõimalusi. Pärast lõpetamist Eestisse jäämine oleks minu jaoks unistuse täitumine,» rääkis ta.
Ka majanduslikult keerulistel aegadel on elu tal Eestis ja Tartus hea. «Isegi kui reisin teistesse riikidesse, tunnen end kõige mugavamalt just siin,» märkis Anhelina Honcharenko. «Ja mis puutub taskukohasusse, siis arvan, et kui kandideerida stipendiumile, nagu mina tegin, saab hakkama. Aga oleks hea, kui saaks leida ka töö ja ühendada see õpingutega.»
/nginx/o/2024/10/22/16434650t1h6bc2.jpg)
Merey Beisembayev (Karagandõ, Kasahstan)
Merey Beisembayev (23) sattus Eestisse pooljuhuslikult 2019. aastal, et läbida Tartu ülikoolis ettevõttemajanduse bakalaureuseõpe. Pärast selle lõpetamist 2022. aastal jäi noor kasahh siia, et omandada magistrikraad innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimises.
Nii on ta Tartus elanud ja õppinud kokku viis aastat. Esialgu tundis ta, et just Tartu on see rahulik ja kvaliteetne paik, kus avastada Euroopa väärtusi ja elustiili ning teha seda kõike täielikus turvatundes. «Kuigi praegu olen hakanud täielikult hindama Eesti innovaatilist lähenemist digitaalarengule, kasvavat iduettevõtluse ökosüsteemi ja Tartu ülikooli tugevat akadeemilist mainet, täiendasid need seda salapäraselt positiivset sisetunnet, mis mul tekkis, kui otsustasin oma täiskasvanuelu Eestis alustada,» kirjeldas Merey Beisembayev, «Olin kindel, et minu perel pole siin minu pärast muret.»
Noormees hindab, et linn on selgelt tudengikeskne, siin on tugev ühtekuuluvustunne ja soe õhkkond, millel on võluv, rahustav mõju. «Olen märganud, et enamik ülikooli professoreid ja lektoreid on kirglikud oma ainete suhtes, toetavad üliõpilaste ambitsioone ja on huvitatud uutest ideedest, mis on akadeemiasse kohandumist oluliselt lihtsustanud,» lisas ta.
Samuti leiab ta, et kuigi Tartus on elu pidevalt kallimaks läinud, siis võrreldes teiste Lääne- ja Põhja-Euroopa linnadega tuleb üliõpilane siin siiski toime. «Kui elad ühiselamus või jagad korterit, eelistad süüa pigem kodus kui väljas või töötad õpingute kõrvalt, on elu Tartus üliõpilasena taskukohane, eriti kui arvestada ülikooli õppemaksuvabastusi, stipendiume ja toetusi,» täpsustas ta ja lisas, et riigi turvalisus ja sõbralikkus korvavad eluolulised kitsikused.
Ühtlasi arvab ta, et jutt eestlaste introvertsusest ja enesekesksusest on üle paisutatud. «Kui saad eestlastega tuttavaks, on nad äärmiselt lahked, abivalmid, sõbralikud ja avatud meelega – võib võtta veidi aega, et jääd murda, kuid kui oled lahke ja austad eestlase isiklikku ruumi, saad luua häid suhteid,» sõnas ta.
Sõbralikkus ei tähenda, et üldse ei diskrimineeritaks, kuid omal nahal pole Merey Beisembayev midagi tundnud. «Tartu jääb igavesti kohaks, mis on mulle väga kallis ja mis on kujundanud mu iseloomu,» ütles ta. «Kas jään siia pikaks ajaks, sõltub karjäärivõimalustest, mitte Euroopa Liidu kodanike elamislubade saamise tingimustest ja sellest, kuidas elu pärast õpingute lõppu kulgeb.»
/nginx/o/2024/10/22/16434653t1h7d73.jpg)
Shailaja Mahara (New Delhi, India)
Tartu ülikoolis tarkvaratehnika magistrantuuris õppiv indialanna Shailaja Mahara (32) on siin elanud kaks aastat. «Arvan, et põhjus, miks valisin Eesti, on sama, miks inimesed kipuvad valima kohti, mis on täis tehnoloogiat,» sõnas ta. «Nägin, mida Eesti on IT-valdkonnas teinud. Ja kuigi riik on noor, nägin, et sel on järgmise kümne aasta jooksul helge tulevik. On lihtne ennustada, et Eesti on teatud mõttes järgmine Silicon Valley.»
Eriti huvitas indialannat plokiahela tehnoloogia (plokiahelad on hajutatud andmebaasid ehk andmeid hoitakse mitmes kohas, puudub keskne asutus – toim), mida Eestiski on arendatud. «Nägin tööd, mida Eesti ettevõtted olid plokiahelaid kasutavatele idufirmadele teinud ja see oli avaldas muljet. Tahtsin olla osa sellest maailmast, mida nad siin ehitavad,» selgitas ta. «Ja ausalt öeldes ma ei kandideerinud isegi ühtegi teise ülikooli, sest töötasin. Õppimine oli midagi, mida kaalusin ainult juhul, kui mind võetakse Tartu ülikooli vastu – Eesti või mitte midagi.»
Ülikoolilinnana on Tartu seega Shailaja Maharale seega suurepärane. Nii ka elukohana. Indialanna tunneb Tartu vastu erilist soojust, siin on mugav ja turvaline. «Olen see, kellele meeldib hilisõhtul kõrvaklappidega ringi liikuda, kas ratta seljas või jalgsi. Ja ma ütleksin naistele üle kogu maailma, et kui tunnete end piisavalt turvaliselt, et hilisõhtul üksi jalutama minna, on see koht turvaline,» arutles ta, kuid tõdes, et see ei tähendaks, et ei eksisteeriks erandeid.
Nii ka diskrimineerimisega. «Oleks enesepettus öelda, et seda ei esine üldse, aga diskrimineerimist leidub igas riigis ja see avaldub erineval viisil,» nentis ta. «Olen näinud ja kogenud diskrimineerimist nii Aasias kui ka mõnes Euroopa riigis ning tean, kuidas diskrimineerimine toimub ka Aafrika riikides ja Ameerika Ühendriikides. See on kõikjal maailmas.»
Shailaja Maharale näib, et kommentaarid, mida välismaalased eestlaste kohta teevad, on tihtipeale ekslikud. «Tunnen, et eestlased on – ja siin kasutan stereotüüpi, kuna eestlased kasutavad seda ise – tagasihoidlikud. Arvan, et seda võetakse tihti diskrimineerimise pähe.» Nii on ta kuulnud teisi välismaalasi eestlastest klienditeenindajatele ette heitmas, et nad ei naerata piisavalt. Tema hinnangul ei peaks aga midagi säärast üldse eeldama. See, et eestlane igas sotsiaalses olukorras lahkelt ei naerata, ei tähenda, et ta ei tahaks suhelda või oleks endassesulgunud.
Mugavuste hulka ei loe Shailaja Mahara aga siinset elukallidust. Ta nentis, et veebist olmekulude hinnangulist kogumahtu uurides ei saa sealt paikapidavat teavet. «Muidugi sõltub isiklikest kulutustest ja elustiilist, kuid olen märganud, et isegi kokkuhoidlik eluviis nõuab Tartus märkimisväärselt raha,» ütles ta ja imestas, et isegi kui üürihinnad on võrreldes teiste Euroopa linnadega madalad, siis toit ja muud olmekaubad nii kallid, et lõppkokkuvõttes on igakuised kulutused ikkagi üüratud.
Sellegipoolest on Tartust saanud indialannale kodu. «Mul võttis nädala, et tunda, et Tartu on kodu. Ma pole kunagi kusagil mujal sellist tunnet kogenud,» sõnas ta. «Otsustasin alles hiljuti, et jään veel vähemalt viieks aastaks siia ja siis mõtlen edasi.»
/nginx/o/2024/10/22/16434649t1h0690.jpg)
Julia Noelle Suzuki (Osaka, Jaapan)
Jaapanlanna Julia Noelle Suzuki (27) tuli Eestisse mullu sügisel, kui astus Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituuti eriala poliitika ja valitsemine digiajastul magistriõppesse. Aasta Tartus on jaapanlannale väga meeldinud, sest siinne hubasus meenutab talle tema kodulinna.
Kui ta kodumaal bakalaureuseõpingud lõpetas, ei olnud ta kindel, mida täpselt edasi õppida. «Olime sügavas pandeemiaajas ning tundsin ärevust riigist lahkumise ja rahaliselt ebastabiilsuse ees, nii et otsustasin tööle minna ja töötasin paar aastat,» rääkis ta ja lisas, et leidis töökogemuse kaudu kire avaliku poliitika vastu ning kogus raha, et välismaal õppida.
Tartu osutus ideaalseks valikuks. «Eesti on tuntud e-valitsuse ja sellega seotud poliitikate, kõrghariduse kvaliteedi, ainulaadsuse ja taskukohasuse poolest,» sõnas Julia Noelle Suzuki. «Elan ühiselamus ja ühiselamu on rahvusvahelise tudengi eelis, sest hoiab igakuised kulud kontrolli all.»
Jaapanlannale on Tartus silma hakanud õppejõudude ja üliõpilaste vahel võrsuv võrdne aruteluruum, mida Jaapanis pole, seal valitseb haridussüsteemis hierarhia. Tema meelest soodustab selline sõbralik ja võrdsustatud keskkond arutelusid – tudengid on julgemad sõna võtma ja kaasa rääkima. Üleüldse on tema sõnutsi Tartus väga turvaline ja sõbralik õhustik nii akadeemilises kui ka eluolu mõttes.
Siinoldud aja jooksul pole jaapanlanna diskrimineerimist kogenud. Ta õpib eesti keelt ja osaleb Eesti integratsiooni sihtasutuse keelekohvikutes. «Kuigi räägin alles algtasemel, usun, et on oluline pingutada keele ja kultuuri õppimisel, eriti kui oled teadlikult otsustanud siia tulla,» selgitas ta. «Usun, et tartlased on välismaalaste suhtes üldiselt avatud meelega ja hindavad, kui üritad eesti keelt rääkida.»
Eestisse jääda ta aga ei kavatse. «Pärast lõpetamist plaanin naasta Jaapanisse ja töötada poliitikaga seotud valdkonnas,» sõnas ta. «Olen Eestist palju õppinud ja ootan põnevusega oma kodumaaga teadmiste jagamist.»
/nginx/o/2024/10/22/16434642t1h53b1.jpg)
Bruno Roux Leite (Porto Alegre, Brasiilia)
Brasiillane Bruno Roux Leite (24) on Tartus elanud septembrist, kuid tõdes juba, ülikoolilinnana sobib talle see väga.
Bruno otsustas Tartu kasuks eriala pärast. «Õpin magistriõppes materjaliteadust ja tehnoloogiat. See on valdkond, mida kavatsesin õppida Brasiilias. Nägin, et siin on samasuguseid võimalusi, ja mõtlesin, et Eesti, täpsemalt Tartu, pakub kõige sarnasemat lahendust sellega, mida otsisin,» selgitas ta.
Bruno Roux Leite tegi enne tulekut põhjalikku uurimust: soovis teada, kas Tartu on jalutuskõlblik linn, kui suur see on, milline kultuur siin on. «Minu kodulinnas on rohkem inimesi kui kogu Eesti riigis,» tõi ta naljaka võrdluse ja ütles, et Tartu väiksus meeldib talle. Ka inimesed siin on sõbralikud, kuigi märksa tagasihoidlikumad ja introvertsemad kui brasiillased. «Eestlased on lihtsalt natuke rahulikumad, neil võtab aega, et end avada,» märkis Bruno.
Brasiillane tunnistas, et tundis algul tõeliselt ebamugavust mõtte ees jääda sõdiva naabri lähedusse, aga kuna Eesti on NATO liige, lihtsustas see tema otsust siia kolida. «Kui Eesti ei oleks NATOs, siis ma tõenäoliselt poleks siia tulnud,» lisas Bruno Roux Leite, keda ootab ees kahe aasta pikkune magistriprogramm.
Kas ta jääb pärast seda Eestisse, ei oska noormees öelda. «Mul ei ole veel olnud palju aega selle üle mõelda, aga olen võimalusele avatud,» lisas ta.
/nginx/o/2024/10/22/16434654t1ha403.jpg)