Heljo Pikhof: religioonist on saanud oluline julgeolekuküsimus

Heljo Pikhof Foto: Erakogu

Ei ole meil lapsi just ülearu palju, sestap on iga üksik inimene kulda väärt. Viimase aja uuringud näitavad paraku, et (kesk)hariduse kvaliteet sõltub üha rohkem lapsevanema rahakotist. Kas suurem osa meie niigi napist järeltulijate põlvkonnast peabki siis piirduma poole rehkendusega, nagu üks külakoolmeister kord oma Tootsi-nimelisele õpilasele soovitas?

Või nügib moodne aeg meie lapsi nagunii poole-rehkenduse-hariduse poole, omamoodi ühtluskooli poole – nii neid, kes on teistest võrdsemad, kui ka kõiki teisi? On ju infotehnoloogia ja kübermaailm pööranud senise elu pea peale.

Uut maailma on vaja juba koolipõlves tundma õppida, teisiti ei saa elus hakkama, teisiti saad vastu pükse. Nõnda siis lisame kooliharidusse muudkui digitehnoloogia õpet – kes vaidlekski vastu? Teiselt poolt, tasakaaluks on hädasti juurde vaja liikumistunde, sest muidu võivad noored inimesed kõiksugu ekraanide taga päris kiiva kasvada. Ja suurema-mustema (mõtte)töö jätame tehisaru teha. See oleks ju pealtnäha üsna ilus väljavaade, kas pole?